Kolumn: katkuaja maskeraad

Martin Nõmm. Foto: Erakogu

Sügisene koroonapuhang on toonud palju tuska. Pildil pole enam niivõrd haiged, kuivõrd inimesed, kelle elu ja äraelamine on piirangutest kannatada saanud. Mask on saanud selle mure sümboliks ja otsustajate pealtnäha ebalev seisukoht ei tee olukorda selgemaks.

Väga keeruline on mõista piirangu hädavajalikkust, kui hullem pole veel õuele tulnud. Märkasin seda nihet, kui suhtlesin Virumaa inimestega, olles ise tallinlane. Suve lõpul oli pisut ärev olla, kui bussijuhid sulgusid Tallinnas taas barjääride taha või mõnes käidud kohas avastati kolle. Rakveres, kus üksikuid haigeid leiti mõni kord nädalas, oli see võõras mure. Ega ei oskakski argielu probleemide kõrval teadvustada, et maailmas on pandeemia. Kevadises isolatsiooniski oli tubases unustuses rohkem muresid toimetuleku kui haigeks jäämise pärast.

Tundub, et kõige hullem koroonapandeemia puhul on see, kui vähe veel viiruse kohta teada on. Teaduses võibki tõestamisprotsess võtta aega aastaid, täis arutelusid ja ümberlükkamisi. Nüüd aga toimub see kõik kiirkorras meie silme all ja rahvas soovib teada, mis on täpsed sümptomid ja mis on parim nakkusest hoidumise meede. Kannatust paluda on keeruline, sest kannatusi on palju.