“Kristlikest” (linna)valitsejatest

Tauno Toompuu. Foto: Ain Liiva

Jõulukuu algas Rakverele kohaselt kuuseteemalise pommsõnumiga – abilinnapea Andres Jaadla ning linnavolikogu liige Allan Jaakus püstitasid “kristliku kuuse”. Olles küll kristlane ja teoloogiaga palju tegelenud, võttis ikka hulk aega aru saada, millega siis täpsemalt tegu.

Tean seda, mida tähendab olla kristlane inimesena, tean omajagu kristlikust pühakirjast, teoloogiast ja eetikast. Isegi kristliku muusika ja kunsti üle pean diskussiooni võimalikuks, aga sellest, et üks puu, olgugi jõulupuu, võib olla kristlikum kui teine, ei olnud varem kuulnud.

Guugeldades mõiste “kristlik” definitsiooni, saab siiski natuke targemaks. Otsingumootor annab esimeseks artikli kristlusest, kust väga selget infot selle kohta, mis teeb ühest jõulupuust kristliku, siiski ei leia. Kuid kohe järgmisena kuvatakse artikkel kristlikust terrorismist, kus öeldakse, et “kristliku terrorismi väljakuulutatud motiiv on kristluse eesmärkide saavutamine”. Tundub loogiline. Nii võiks siis mõista, et ka nende motiiv, kes püstitavad muudele jõulukuuskedele vastanduvaid “kristlikke” alternatiive, on saavutada sellega kristluse eesmärke. See muidugi eeldab lisaks fundamentalistlikule usukäsitlusele siiski põhjalikku pühakirjatundmist, kristliku teoloogiaga tegelemist, ja mis ilmselt kõige olulisem, aktiivset ristiusu praktiseerimist. Julgemata väita, et kumbki linnaisadest seda ei tee, otsustasingi puud ise lähemalt vaadata.

Tunduks loogiline, et eriliselt kristliku kuusena reklaamitud puu juurest leiab spetsiifilisi sõnumeid ja motiive. Midagi, mida Jeesus Kristus õpetas. Näiteks et “Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!”. Või siis et “Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu”.

Kohapeal oli pettumus siiski suur. Ei ühtegi viidet kristlusele, pühakirja sõnumile ega Jeesuse õpetusele. Isegi ainsatki risti ei hakanud silma. “Kristlik kuusk” jättis võrreldes Keskväljaku kuusega, millele alternatiiviks ta justkui püstitati, hoopis palju väiksema, hõredama ja igavamalt kaunistatud kuuse mulje.

Isegi kristliku muusika ja kunsti üle pean diskussiooni võimalikuks, aga sellest, et üks puu, olgugi jõulupuu, võib olla kristlikum kui teine, ei olnud varem kuulnud.

Seejuures hakkab niisuguseid “kristlikke” kuuski linlaste aedades silma üsna palju. Nii see karm selgus saabubki – taas on jõulupuust ja ristiusust tehtud poliitiliste ambitsioonide teostamise vahend.

Teoloogi ärgitab see Rakvere kurioosum leidma paralleele esimestest jõuludest kõnelevate evangeeliumilugudega. Matteuse jõululugu räägib ühest valitsejast, keda piiblis tuntakse Heroodes Suurena. Rooma okupatsioonivõimu esindajana pidi ta siiski olema ka juutide kuningaks ning seega pärinema juudi soost ja järgima juutlikke usukombeid.

Kuna tema religioossus oli vajalik üksnes võimu pärast, oli see ülimalt pealiskaudne ja võlts. Jeesus ise nimetab hiljem ühte tema poegadest, kes sama positsiooni täitis, toonases kõnepruugis väga halvustavalt rebaseks ehk tühiseks ja salakavalaks inimeseks. Seesama Matteuse evangeeliumi jõululugu jutustab toreda juhtumi idamaa tarkadest, kes tulevad vastsündinud Jeesust kummardama ning lähevad esiotsa Heroodese juurde uurima, kus messias sündis. Kuna too seda ei tea, teeskleb ta, et on jõululapse austamisest samuti väga huvitatud, ning palub tarkadel otsida Jeesus üles ja anda talle tema asukoht teada. Ka tema olevat vaga ja jumalakartlik ning tahtvat minna Jeesust kummardama. Muidugi keerles Heroodese silme ees siin ainult tema enda troon ja oht see vastsündinud juutide kuninga tulekuga kaotada.

Selles mõttes on Heroodes ajaloo esimene võltskristlane, kellele vagad sõnad ja usk oli vaid kattevari isiklike ambitsioonide saavutamiseks.

Tunduks loogiline, et eriliselt kristliku kuusena reklaamitud puu juurest leiab spetsiifilisi sõnumeid ja motiive.

Idamaa tarkade käitumisest on meil ka tänaste võimumeestega toimetulekuks nii mõndagi õppida. Kui targad aru said, et Heroodes on silmakirjalik ja vaid võimu pärast Jeesuse vastu huvi tunneb, läksid nad teist teed tagasi ja jätsid Heroodese pika ninaga. Nii tasub teha ka meil kõigi nendega, kes pühade asjadega odavat populaarsust võita püüavad. Rakvere linna Keskväljaku jõulukuuse omanikud annetasid selle eest saadud rahast poole Kolmainu kogudusele.

Selle summa eest oleme saanud soetada vajalikke vahendeid detsembrist tööd alustanud kogukonnamaja ruumidesse, et intellektipuudega noortel oleks võimalik maksimaalselt iseseisva eluga alustada. See oli ilus ja kristlik tegu, ilma et keegi oleks seejuures pidanud vajalikuks kristlike loosungitega vehkida.

Jõulud on ilusamad, kui ollakse ausamad.