Elu kõige raskem ülesanne on muuta ennast

Sageli on inimesed, kes Velli nõustamisele tulevad, katkised nagu taustal olev hoone. Aga muutus paremuse poole on võimalik ka sellises olukorras. Foto: Marianne Loorents

Kohtume Velli Ehasaluga (39) siis, kui ta on lõpetanud just leinanõustamise ja kaks tundi on aega perenõustamiseni. Ta saabub täpselt ning hoolimata reede õhtust ei paista mingit väsimuse märki. Ta ütleb, et viimase nelja aastaga on ta päriselt oma koha leidnud ja aru saanud, mida tahab teha. Ja mille vähendamise arvelt aega juurde võita.

Kuni 30. eluaastani oli Velli lihtsalt noor inimene: elas ja tegi võimalikult paljut, otsis kogemusi, õppis iseennast, elu ja võimalusi tundma. Lõi aktiivselt kaasa naiskodukaitses alates supikeetmisest staabiassistendi ja baasväljaõppe instruktorina tegutsemiseni välja. Õppis sotsiaaltööd ja töötas sel alal nii vallaametnikuna kui ka lastekodus. Sai toreda poja emaks. Õppis psühholoogiat.

Ühel päeval võttis ta aga kätte Melody Beattie’ raamatu “Kaassõltuvusest vabaks”. Luges ja taipas. Seda, kuivõrd palju meid mõjutab see, kust me tuleme. “Kui palju oleme teinud valikuid läbi selle, mida keegi teine arvab – kui palju laseme end teistest mõjutada. Kuskil peab olema piir, et võtan teisi inimesi arvesse, aga ei upu nende tunnetesse ja mõtetesse. Sellest alates tekkis mul huvi emotsionaalse arengu vastu,” räägib Velli.