Vabatahtlikud kalakaitsjad tegid rekordhooaja

Vabatahtlikud kalakaitsjad kaitsmas kalu röövpüüdjate eest. Foto: Sander Ilvest

Tänavusel lõheliste kudekaitse hooajal panustasid EKS-i kalakaitsegrupi vabatahtlikud kalavalvesse rekordilised 5664 tundi. Röövpüüdjaid aitasid nad tabada 17 korral. Kõige enam valvetunde ja vahetusi kogunes Lääne-Virumaale.

Tänavune lõheliste püügirahu kestis 20. oktoobrist 30. novembrini. Tol ajavahemikul valvasid vabatahtlikud kalakaitsjad jõgesid peamiselt kaheksas paigas: Pirital, Keilas, Vasalemmas, Väänas, Lääne-Virumaal, Saaremaal, Pärnumaal ning Lõuna-Eestis Pärlijõel.

Valvatud 5664 tundi jagunes 1888 vahetuseks. Üks valvekord on keskeltläbi kolmetunnine. Kõige usinam kalavalvur tegi tänavusel hooajal 155 vahetust. Kõige enam valvetunde ja vahetusi kogunes Lääne-Virumaale, kus Selja, Mustoja ja Kunda jõge valvati 674 vahetusega kokku 2022 tundi. Järgnesid Keila 912 ja Pirita 870 tunniga.

Lääne-Virus oli lisaks kõige usinamale meesvalvurile, kes hoidis kalakohtadel silma peal 155 tundi, ka kõige tublim naisvalvaja, kes tegi 113 vahetust. Lääne-Virumaa väga tublid naisvabatahtlikud moodustasidki naiste esikolmiku – 113 vahetuse tegijale järgnesid 48 ja 47 vahetust teinud naisterahvad. Kõik kolm valvasid Lääne-Virumaa jõgesid.

"Keskkonnainspektsioonile abiks olevate vabatahtlike kalakaitsjate panus lõhede ja meriforellide arvukuse suurendamisse on olnud märkimisväärne, sest röövpüüdjate elu on võrdlemisi kibedaks tehtud," tõdes keskkonnaminister Rain Epler. "Tänu selliste organiseeritud patrullide ja vabatahtlike rohkusele jätab nii mõnigi püügikeelust mitte hooliv hõlptulu lootja keskkonnakuriteo tegemata. See tagabki kaladele maksimaalse kuderahu, mis on nende arvukusele väga oluline. See ongi igaühe looduskaitse!"

Ministrile sekundeeris keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus, kelle sõnul on kõrgendatud valve toonud reaalseid, silmaga nähtavaid tulemusi. "Näiteks nii Keila kui ka Kunda jõel, aga ka mujal on lõheliste seisund tänu kalavalvele oluliselt paranenud. Kindlasti on vabatahtlik kalakaitse viimase kümne aasta kõige suurema positiivse mõjuga rahvaalgatus Eesti kalanduses," rääkis Tuus.

EKS-i kalakaitsegrupi juht Jüri Nurk ütles, et tänavune hooaeg oli näide sellest, kuidas vabatahtlikud kalakaitsjad panustavad iga aastaga suuremalt ja rohkem. "2019. aastal oli meil 3800 tundi ja sel aastal tehti lausa 1900 tundi sellest rohkem," nentis Nurk. "Kui kunagi sai alustatud tosina vabatahtlikuga, siis nüüdseks on kasvanud sellest asjast kuue aastaga 16 000 vabatahtlikku tundi. Nimekirjas on meil umbes 400 vabatahtlikku, kellest tänavusel hooajal käis väljas ligikaudu 140, sealhulgas mõned riigikogulasedki. Sellist entusiasmi ja teotahet poleks osanud ette näha isegi parimas unenäos."

Kudevad kalad panevad kogu oma energia sellesse, mistõttu on nad kaitsetud ning kerge saak röövlitele. Et tagada neile tähtsateks toiminguteks rahu, aitavadki keskkonnainspektsioonil patrullida ja röövpüüdjaid vahele võtta vabatahtlikud kalakaitsjad.