Lääne-Virumaa on metsa uuendamise toetuse taotlemisel Eestis esirinnas

Kuusetaimed. Foto: Elmo Riig

Detsembri alguses lõppenud metsa uuendamise toetuse tänavuse viimase vooru värsked andmed näitavad, et ülekaalukalt kõige aktiivsemalt küsivad metsa uuendamiseks toetust Lääne-Virumaa erametsaomanikud.

Metsa uuendamise toetust saab küsida metsataimede soetamiseks ja istutamiseks, maapinna istutamiseks ettevalmistamiseks ning metsauuenduse hooldamiseks. Kõigis kolmes kategoorias on esikohal just Lääne-Virumaa metsaomanikud, kes on küsinud toetust metsa uuendamisega seotud tööde tegemiseks pea 1200 hektaril metsamaal.

Metsa uuendamise II taotlusvooru laekus 27 ühistaotlust 1257 erametsaomaniku eest kogusummas enam kui 1,17 miljonit eurot. Enim – 552 176 eurot – küsiti toetust metsataimede soetamiseks ja istutamiseks, maapinna ettevalmistamiseks ning metsauuenduse hooldamiseks taotleti mõlemaks ligi 310 000 eurot.

Vooru eelarve on 640 000 eurot, mida on 140 000 euro võrra rohkem kui mullu sügisel.

Andmetest nähtub, et kui eelmise sügisega võrreldes on metsataimede soetamiseks ja istutamiseks küsitud toetust sarnase suurusega pindalale (2019. aastal 1372 hektarit ning tänavu 1380 hektarit), on metsauuenduse hooldamise pindala märkimisväärselt suurenenud: 870 hektarilt 1153 hektarile, mis teeb kasvuks rohkem kui 32 protsenti.

Metsauuenduse hooldamise pindala kasvu oli märgata juba kevadel toimunud esimeses taotlusvoorus, mil võrreldes 2019. aasta esimese perioodiga tõusis taotluses olnud hektarite arv 15 protsenti, 2800 hektarilt 3230 hektarile. Kahe vooru keskmisena on mullusega võrreldes olnud kasv enam kui viiendik.

Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust kultuuri rajamise aastal ja sellele järgneval kolmel aastal. Looduslikult uuenenud metsataimede hooldamiseks saab toetust raieaastal ja sellele järgneval kolmel aastal.

SA Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun avaldas heameelt, et omanikud pööravad järjest enam tähelepanu sellele, et uue metsapõlve rajamisega võrdväärselt oluline on uuenduse hooldamine ning taimede valgustingimuste parendamine esimestel istutusjärgsetel aastatel, et tagada taimede elujõulisus.

Taotluste andmete järgi on jätkuvalt populaarseimaks metsa uuendamisel istutatavaks taimeks kuusk, järgnevad mänd ja kask.

Metsa uuendamise II voorus taotluse esitanud metsaomanike seas oli enim füüsilisi isikuid (950), järgnesid juriidilised isikud (245) ja füüsilisest isikust ettevõtjad (62).

Järgmine taotluse esitamise võimalus on 2021. aastal.