Traagilises liiklusõnnetuses libedus rolli ei mänginud

Maanteeameti spetsialist Ivan Nikitin rääkis, et lisaks politseile algatab avariide korral juurdluse ametkond, saades selleks vajalikke andmeid teekaameratelt ja -ilmajaamadelt. Foto: Toomas Herm

Üleeelmise nädala esmaspäeva ennelõunal Tõrma telemasti juures juhtunud ja noore naise hukuga lõppenud liiklusõnnetuse ajal oli sõidutee kuiv. Ida prefektuurist öeldi, et esialgsed menetlustoimingud on küll tehtud, kuid liiklusõnnetuse täpne põhjus pole veel selge.

Traagilist õnnetust juhuslikult pealt näinud mees ütles, et sõiduauto Škoda Fabia liikus paremkurvis ebaloomulikult otse, põrgates vastassuunavööndis kokku vastu tulnud suure paakautoga. Sõiduautol olid suverehvid. Päästetöötaja, kes sündmuskohale sõitis naelkummidega varustatud ametiautoga, rääkis, et talle tundus tee libe olevat.

Kuidas üldse libedus teedele tekib ja kas liiklusõnnetuses võis oma rolli mängida ka libe tee? Maanteeameti ida regiooni korrashoiu juhtivinsener Ivan Nikitin selgitas, et libeda tee tekkimisel on olulised neli komponenti: tee- ja õhutemperatuur, kastepunkt ja tuul. Kastepunkt on õhu temperatuuri väärtus, milleni jahtudes õhus sisalduv veeaur kondenseerub ehk tee läheb märjaks. Nikitini sõnul on libeduse tekke oht suur, kui veeaur kondenseerub ja teekatte temperatuur on miinustes.