Jõulud kauniks eakatele ja puuetega inimestele

Isamaa erakonna aseesimees Riina Solman. Foto: Madis Veltman

Nii mõneski südames on veel tänagi kübeke lootust, et koroonaviirus taandub ja me saame peagi istuda ühise jõululaua ääres koos emade-isade, vanavanemate ja teiste lähedastega, nii nagu see on olnud varem. Tõenäolisem on siiski, et ühine õhtusöök vanemate ja vanavanematega asendub skaibivestluse või telefonikõnega ning jõuluvana asemel koputab uksele kingipakiga postikuller. Aga isegi see on palju parem kui olla päris üksi, mitte ainult füüsiliselt, vaid ka hingeliselt – tundes end üksildasena.

Kuidas peaksid täna hakkama saama aga need eakad ja puudega inimesed, kel ei ole üldse lähedasi, kelle elu oligi üks lõputu eneseisolatsioon juba enne koroonat? Kuulsin hiljaaegu vanemapoolsest naisest, kes on juba aastaid elanud üksildast elu pealinnas, inimeste keskel. Sel proual ei ole ühtki pereliiget ega sõpra, mitte ühtegi lähedast inimest, kellega iga päev suhelda. Tal ei olnud juba ammu enam vahet, mis nädala- või kuupäev on. Kõik päevad olid äravahetamiseni sarnased.

Selline elu oli olnud tema jaoks normaalsus juba aastaid, kuni sellel suvel saabus muutus. Inglismaa eeskujul sai Eestis teoks tore eakatele ja erivajadustega inimestele mõeldud algatus – Abitaja tasuta telefoniliin –, mis viib omavahel kokku üksildase abivajaja ning vabatahtliku, kes talle igal nädalal tund-poolteist telefoni teel seltsi pakub.