Ainult venelannadele ehk Neli tundi eestikeelset vestlust jutti

Keeleklubi teeb aeg-ajalt ka väljasõite – detsembris mindi Lauli Loovstuudiosse ja tehti käed saviseks. Foto: Tiina Saare

Rohkem kui tosinale venelannale on alates augustist kolmapäev nagu uus pühapäev – seda oodatakse, sest siis kohtutakse Rakveres raamatukogus, täpsemalt keeleklubis. Kogunemistel saab nalja, sinna kutsutakse külalisi, seal suheldakse südamlikult – seda kõike sujuvas eesti keeles.

Neid naisi ühendab see, et kõik nad elavad Rakveres või selle lähedal. Nad on kolinud siia näiteks Tallinnast, aga ka Peterburist. Nende keeletase vastab B2-le ja enamik neist on eesti keelt harjutanud töökollektiivis. Aga ometi on, mida koos suhtlemise käigus õppida.

Näiteks Irina Musakko sündis Vene sõjaväelase perre, kelle lastel ei olnud teatavasti vaja kohalikku keelt õppida. Tema oma pere kodune keel on vene keel, kuid lapsed käivad loomulikult eestikeelsetes koolides. “Kui poeg hakkas minema lasteaeda, siis uurisin, et kas peaksin teda kuidagi ette valmistama, aga leidsin kinnitust, et keele puhul on kõige parem nii, et lasteaias räägitakse eesti keeles ja kodus vene keeles,” rääkis Irina. Tema tütar lõpetas aga Rakvere reaalgümnaasiumi mullu kuldmedaliga. “Olen nii uhke ta üle,” ütles ta ja lisas, et ei suuda ära imestada, et kõrgkooli ühiselamus, kus tütar suhtleb ka kahe vene rahvusest noormehega, räägitakse omavahel eesti keeles.