Arvo Pärdi nimelisel muusikamajal on lootust saada riiklikult tähtsaks kultuuriehitiseks

Aasta 2018: Arvo Pärt omanimelise muusikamaja rajamise lepingu allkirjastamisel Rakveres.   Foto: Vladislav Musakko

Riigikogu kultuurikomisjon selgitas välja 11 riiklikult tähtsa kultuuriehitise ettepanekut, mille seast järgmisel poolaastal lõplik valik teha. Komisjoni esmasesse valikusse kuulub ka Rakveresse plaanitava Arvo Pärdi nimelise muusikamaja rajamine. 

Komisjoni esmasesse valikusse jäid Arvo Pärdi nimeline muusikamaja, Anu Raua keskus, Helioru kontserdimaja, Kahni keskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal Manufaktuur, Pärnu kunstihoone, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitis, Saaremaa muuseum, Tallinna filmilinnak, Tartu südalinna kultuurikeskus ning teadus- ja tehnikakeskus Nobel.

Rakvere linna lähiaastate üks prioriteet on Arvo Pärdi nimelise mitmeotstarbelise muusikamaja valmimine. 

Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must tõdes, et esitatud ettepanekute hulk ja mitmekülgsus oli väga rõõmustav ning seega oli juba ainuüksi eelvaliku tegemine väga keeruline. Musta sõnul peeti tähtsaks toetada regionaalset tasakaalu ning kultuurielu ka väljaspool pealinna.

"Samuti soovime kultuurkapitali vahendite abil hoogu anda nendele kultuuriehitistele, mis ühendavad kultuurivaldkondi ning soodustavad valdkondadevahelist koostööd," rääkis Must. 

Komisjoni aseesimees Heidy Purga ütles, et komisjonile esitatud ettepanekud on kõik väga eriilmelised ning kahtlemata olulised, kuid kultuurkapitali vahendite maht ja rahastusperiood on piiratud.

Tema sõnul asub komisjon eesootaval kevadistungjärgul välja valitud 11 ettepanekut täpsustama ja põhjalikumalt analüüsima. "Esimese vooru läbinud ettepanekuid hakkab komisjon peagi arutama, et saada detailne ülevaade nii ehitiste maksumuse, ülalpidamise kui ka jätkusuutliku tegevuse kohta," ütles Purga. 

Pingerea järgmistest riiklikult tähtsatest kultuuriehitistest, mille ehitamist või renoveerimist järgnevatel aastatel kultuurkapitali vahenditest toetada, ning vastava otsuse teeb riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul. 

Eesti Kultuurkapitali seadus võimaldab kultuurkapitali nõukogul toetada vastavalt pingereale ühel ajal kuni kahe riiklikult tähtsa kultuuriehitise rajamist või uuendamist. Kultuuriehitiste rajamiseks ja uuendamiseks eraldatakse igal aastal 60,6 protsenti kultuurkapitalile sihtotstarbel laekuvast hasartmängumaksust.