Juhtkiri: vaikset pauku palun

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Kolmapäevases Virumaa Teatajas kirjutasime Rakvere linna plaanist minna tänavuse aastavahetuse ilutulestikuga traditsioonilist rada: pauk ja kärsahais, aga palju silmailu. Ilutulestiku korraldaja sõnul on neil võimalik korraldada ka vaiksem ja keskkonnasõbralikum tulevärk, aga see ei täidaks eesmärki, see tähendab, et seda poleks võimalik vaadata kaugelt ja hajutatuna. Oma koduhoovist või -aknast näiteks.

Aasta tagasi, ajal, mil meil veel justkui päris probleeme ei olnud, oli ilutulestike vajalikkus ühiskonnas arutlusel ning pigem kaldus vaekauss nende poole, kes leiavad, et arutu kõmmutamine on oma aja ära elanud ning valida võiks keskkonna-, rahakoti- ja loomasõbralikumad viisid vana aasta ärasaatmiseks.

Rakvere võiks olla taas uuenduslik ning minna paugutamise asemel teist teed, liiati kuna ka ettevõtjad ja mitu naaberomavalitsust enam saluudil suurt mõtet ei näe. See kulutab raha ning toob rahva kokku hoolimata sellest, et tänavu kokkutulemisi ei soosita. Teisalt on see ehk keeruline linnas, kus uudsed lahendused ajavad rahva kisklema, aga ka traditsiooniline lähenemine lõpeb ikkagi veidra vastandumisega. Arusaadavalt tahavad linnajuhid millegagi rõõmustada inimesi, kes on justkui kõigest lõbusast pühade ajal ilma jäänud, ning linnakeses, kus on nii palju kristluse ihalejaid ja traditsioonide armastajaid, oleks kuritegelik pakkuda midagi muud kui pauku.