K, 25.05.2022

Aita valida silmapaistvaimat aasta tegu

Virumaa Teataja
Aita valida silmapaistvaimat aasta tegu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rakvere Vallimäe vabaõhukeskus.
Rakvere Vallimäe vabaõhukeskus. Foto: Ain Liiva

Virumaa Teataja ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit korraldavad taas maakonna silmapaistvaimate tegude esiletõstmise. Aasta teo konkursil püüavad tänavu tiitlit kümme nominenti ühisteo ja kümme isikuteo kategoorias. Võitjad selguvad rahvahääletusel.

Hääletusel osalemiseks saada Virumaa Teataja toimetusse aadressil Laada 27, 44310 Rakvere täidetud ankeet, mille leiad lehest, anna oma hääl kohalikus raamatukogus või Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu kodulehel www.virol.ee/aasta-tegu. Rahvahääletus kestab 7. jaanuarini (kaasa arvatud). Kõigi hääletajate vahel loositakse välja kolm õnnelikku, kes saavad endale valida meelepärase raamatu Postimehe kirjastuselt.

Aasta tegu valitakse tänavu juba 18. korda. Võitjad hõigatakse välja traditsioonilisel tunnustusüritusel. Lääne-Virumaa aasta teo tiitel antakse välja kahes kategoorias: üks isikuteo ja teine ettevõtte/asutuse/organisatsiooni ehk ühisteo kategoorias. Aasta teo valimisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: eriline edu; vajalik ja kordaläinud suurüritus; oluline ehitis või loominguline saavutus; paik või asi, mida võib pidada 2020. aasta märgiks. Aasta teo tiitli vääriline on tegu või üritus, millest räägitakse ka tulevikus kui märgist kodukülas, -vallas, -linnas, -maakonnas.

Ühistegu

Rakvere Vallimäe vabaõhukeskus.
Rakvere Vallimäe vabaõhukeskus. Foto: Ain Liiva

Vallimäe vabaõhukeskuse rajamine

2019. aasta kevadel alanud ehituse käigus rajati Rakvere Vallimäe nõlvade vahele unikaalne esinemispaik; tipptasemel 4200 istekohaga pealava ala ning 800 istekohaga foorumlava. Pealava alale on vajadusel võimalik paigutada parterisse lisaks 1500 istekohta.

Rakvere Vallimäel valmis 2020. aasta suvel unikaalne, ligi seitsmel hektaril laiuv Eesti oludes suurejooneline vabaõhumeelelahutuskeskus, mille avapidu peeti 1. augustil.

Võsu rannaala uuendamine

Võsu rand on tähtsaim suvituskoht maakonna inimestele ja ka kaugemalt tulnud turistidele. Rannaala uuendamise raames ehitati uus parkla, valmisid riietus- ja dušikabiinid, mänguväljak, palliplatsid ja muu. Rannaala on saanud väga ilusa nüüdisaegse kujunduse. Teostajaks oli Haljala vald.

Tamsalu kultuurimaja renoveerimine

Tamsalu kultuurimaja, mille ümbermõõt on ligi pool kilomeetrit, taasavati peale poolteist aastat kestnud uuenduskuuri 11. detsembril. Maja põhikarkass jäi samasuguseks, nagu see oli maja esmakordsel avamisel 28. detsembril 1980. aastal. Tegemist oli hoone uuendamise esimese etapiga, milles keskenduti sisule ja investeeriti 1 877 600 eurot. Projekti tegi AS Resand ja renoveerimistööd Eviko AS.

Kunda rannaala arendamine

Aastaid korraliku hoolduseta olnud Kunda rannaala on muutunud korrastatud ja arenevaks puhkealaks, millest võidab kogu maakond. Viimase aasta jooksul on Viru-Nigula vallavalitsus panustanud märkimisväärselt Kunda rannaala korrastamisse ja arendamisse: liivapuhastusmasin tagab puhtamad tingimused, ehitatud jalgteed ja muu korrastatud taristu teevad külastuskogemuse meeldivamaks ning rannanoortekas pakub koos rannainventari laenutusega mugavust lähedalt ja kaugemalt tulijatele.

Teatri Nuutrum lavastus “Jutt jumala õige” Vainupea kabelis

Kui Vainupea küla Toominga talus said 2019. aasta oktoobrikuus kokku teatri Nuutrum asutaja Jaanus Nuutre ja praegune Vainupea külavanem Mario Luik, siis jõuti kõhklemata otsuseni, et lavastus “Jutt jumala õige” tuuakse 2020. aasta suvel Vainupea kabelis publiku ette.

Koroonaviiruse kiuste jätkas teatri Nuutrum motiveeritud ja usku täis kollektiiv proovide ja valmistumisega juulisse ning augustisse kavandatud etenduste toimumise peale mõeldes.

Olukord läks küll suve alguseks veidi paremaks, kultuuriüritustel osalemist reguleerivaid piiranguid lõdvendati, kuid prognoositud külastuste arvu polnud võimalik saavutada. Publikuhuvi oli aga keerulistest oludest hoolimata lavastuse “Jutt jumala õige” vastu ootamatult kõrge.

Kadrina tervisekeskuse valmimine

2019. aastal nurgakivi saanud Kadrina esmatasandi tervisekeskus valmis 2020. aasta suve teises pooles.

Rakvere JK Tarvas U14 võistkonna tulek Eesti meistriks

2020. aastal tulid Rakvere JK Tarvas poisid Eesti meistriks U14 vanuseklassis. Teadaolevalt ei ole Rakvere jalgpalliajaloos keegi varem sellist tulemust suutnud saavutada. Neid kordi ei ole Eesti jalgpalliajaloos palju olnud, kui U14 vanuseklassi Eesti meistri tiitel on läinud väljapoole Harjumaad.

Eesti mereluulepidu Kunda rannas.
Eesti mereluulepidu Kunda rannas. Foto: Ain Liiva/A

Kunda mereluulepidu

2020. aasta suve lõpus toimus Kunda rannas esimest korda mereluulepidu. Eesti autorite merest loodud luuletused lainetasid kuulajateni Marek Sadama, Margus Saare, Piret Kalda, Andres Noormetsa, Reet Haug-Linna, Karl Robert Saaremäe, Kadri Kõusaare, Anne Veesaare ja teiste ettekandes. Tegemist oli Eesti juubeliaastal Rakveres toimunud üldluulepeo mõttelise jätkuga.

Estonian Cell.
Estonian Cell. Foto: Marianne Loorents

Estonian Celli aasta keskkonnasõbraliku ettevõtte tiitli pälvimine

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel korraldatava konkursi “Aasta keskkonnasõbralik ettevõte” laureaadiks kuulutati Estonian Cell. Estonian Cellile tõid tiitli hiljutised investeeringud aeroobsesse veepuhastusjaama, mis tagab senisest efektiivsema puhastusprotsessi ja puhtama heitvee ning annab olulise elektrienergia kokkuhoiu. Lisaks veepuhastusjaamale märgiti konkursil ära tootmise ressursisäästlikumaks muutmine ning juba varem rajatud Eesti suurim uuenduslik biogaasitootmiskompleks.

Rakvere loovuskooli kolimine ja muinsuskaitselise väärtusega hoone renoveerimine Pikal tänaval

2019/2020. õppeaastal tegutseb Rakvere loovuskool uues asukohas. Kolimine ajaloolisele Pikale tänavale ja suure investeeringu tegemine muinsuskaitselise väärtusega hoone renoveerimisel väärib tunnustust. Rakvere loovuskool on huvikool, mis pakub teenuseid, täiendõpet ja huvikoolitusi lastele, noortele, tööealistele ja eakatele. Huvikoolis töötab kolm inimest. Loovuskool on mitmete Lääne-Virumaa omavalitsuste koostööpartner.

Rakvere rannavollesuvi 2020

Ennekõike erakapitalil ja omafinatseerimisel põhinenud “rannavolle rahvaliikumine” on kindlasti üks parimaid eraalgatuse näiteid kogu Eestis. See kätkes endas meeste Tööriistamarket Cupi, kus peeti 10 etappi ligi saja osalejaga, ja Naiste Silfer Cupi, kus peeti neli etappi ligi poolesaja osalejaga.

Rannavollesuve ettevõtmiste seas toimusid ka treeningud harrastajatele. Teisipäeviti peeti segavõistkondade Suvevolle etappe, kus osales ligi sada harrastajat. Tööriistamarket Cupi raames toimusid turniirid ka Rakvere spordikooli kõige noorematele (1.–3. klass). Eesti rannavolle Grand Prix’ karikasarjas osales kokku 16 Rakverest pärit mängumeest. Rakvere Rannakuninga karikasarjas peeti üheksa etappi ja osales ligi 30 mängumeest. 13.–14. juulil toimus Rakveres Eesti rannavolle Grand Prix’ etapp.

Tänu sellistele ühistele ­ettevõtmistele lisandus rannavolleharrastajaid Lääne-Virumaale veelgi.

Isikutegu

Ainar Sepnik.
Ainar Sepnik. Foto: Ain Liiva

Ainar Sepnik korraldas ürituse 1DayDecathlon

See oli ühe päeva mitmevõistlus kümnevõistluse aladel Rakvere staadionil. Starti olid kutsutud Lääne-Virumaa taustaga silmapaistvad eri valdkondade inimesed. Need olid näitlejad, spordijuhid, ürituste korraldajad, treenerid, ettevõtjad, poliitikud ja sportlased, kes on tugevad oma valdkonnas, aga kümnevõistluse aladel võtsid mõõtu esimest korda. Kohal olid poliitik Indrek Saar, näitlejad Tõnis Niinemets, Jaune Kimmel, Märten Matsu, tugevad sportlased, nagu laskesuusataja Raido Ränkel, motokrossisõitjad Gert Gordejev, Harry Kullas, korvpallur Kristo Saage, meie spordijuhid (endine tugev tennisist) Siim Tuus, Robert Salep, Merle Laud jt. Sellest kujunes väga meeleolukas ja eneseületusi tulvil spordipäev.

Ajalooõpetaja Ülle Kõiv pälvis Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsilt 2020. aasta elutööpreemia

Ülle Kõiv on tõeline eeskuju ja sädeinimene. Tema on näide inimesest, kes teeb tööd suure armastuse ja pühendumusega.

Andres Pulver.
Andres Pulver. Foto: Vladislav Musakko

Andres Pulver kirjutas raamatu “Kuidas kultuuritegelased lahkuvad”

See ainulaadne raamat on väike teejuht eesti kultuuri kalmistul. Andres Pulver on kogunud kaante vahele ligi sada lugu tuntud eesti kultuuritegelaste eluõhtust, viimastest päevadest ja ärasaatmisest. Inimestel, kellest siin juttu, on igal juhul midagi öelda. Kasvõi seda, kuidas elada nii, et sind mäletataks.

Maia Simkin vedas suvel eest Nurga aiakeskuses kontsertide korraldamist

Nurga aiakeskuses toimusid lõppenud suvel publiku seas menukad tagaaiakontserdid. Esinejate sekka mahtusid nii Viru-Nigula mehed, Martin Müller ja Jaanus Põlder, Moonaküla Muusikaakadeemia eesotsas Peep Pihlakuga kui ka paljud teised.

Teet Suur ja Tiiu Heinsoo seisid hea raamatu “Varvaskingades Rakvere” väljaandmise eest

Raamat on kui mälestusmärk aastatepikkusele ilutööle, mida Anne Nõgu eestvedamisel on Rakveres Kauri koolis tehtud.

Pamela Maran.
Pamela Maran. Foto: Sergei Zjuganov

Pamela Maran kirjutas raamatu “Vanaisade lood ja salatarkused”

Selles raamatus pajatavad 66 Eesti vanaisa oma elust Ohhoota mere ääres ja Kanadas, Tšornobõli katastroofist ja vangielust Mordvas, aga ka kalastamisest Angolas. Mehed räägivad sõjast, pattudest, võitudest, kaotustest, kosmilistest arusaamadest, universumi saladustest ja isegi võitmatust armastusest.

Anni Rikker andis välja muusika­kogumiku “Virumaa pärimuse radadel”, mis on Viru rahva­muusika­traditsioone tutvustav CD-plaat

Tegemist on laiahaardelise loovprojektiga, mille eesmärk on edendada ja tutvustada Virumaa rahvamuusikakultuuri. Muusikud on plaadi tarvis taaselustanud vanu arhiivimaterjale, luues uusi ja eriilmelisi koosseise. Plaadil kuuleme nii vanu tuttavaid duosid Int & Müller ning Martin Müller ja Villu Talsi ning paljud palad on esitatud suurema koosseisuga: lõõtsadel Asso Int ja Martin Müller, mandoliinil Villu Talsi, viiulil ja saepillil Ilmar Kald, kitarril Jaanus Põlder. Veel kuuleb plaadilt lugusid Taavet Nillerilt, Tõnis Kirsipult, Kiviõli Kapellilt.

Moonika Suurmaa.
Moonika Suurmaa. Foto: Ain Liiva

​Moonika Suurmaa kuulutati aasta lasteaiaõpetajaks

Moonika Suurmaa on tagasihoidlik, tema teod jutustavad ise enda eest. Teised räägivad temast ülivõrdes: ta on andekas, loominguline, järjekindel, töökas, tal on süda õige koha peal. Niimoodi iseloomustatakse aasta lasteaiaõpetajat.

Anti Palmi.
Anti Palmi. Foto: Ain Liiva

Anti Palmi pälvis Aadu Lassi nimelise inseneripreemia

Anti Palmi eestvedamisel on maanteeametis katsetamisele või kasutusele võetud mitu uut ja uuenduslikku lahendust. Väga oluline teema, millega töötamist Palmi eest veab, on digitaalehitus. See on vajalik kõigi jaoks – näiteks saab kohalikele inimestele visualiseerimise teel väga lihtsalt nende uut elukeskkonda tutvustada. Mõned olulisemad ja suuremad objektid, mille elluviimises Anti Palmi on osalenud, on Aaspere–Haljala tee, Tapa viadukt, Valgejõe–Rõmeda tee, Padaoru truup, Kunda sild.

Karin Kiik pälvis aasta kooliraamatukoguhoidja tiitli

Kultuuriminister Tõnis Lukase tunnustuskirjas tänatakse Kiike Väike-Maarja gümnaasiumi raamatukogus sündinud uute algatuste eest, mis toetavad tänapäevase õpikäsituse rakendumist ja teevad koolielu põnevaks, ning aktiivse tegevuse eest lugemise edendamisel.

Ralf Tribuntsov.
Ralf Tribuntsov. Foto: Meelis Meilbaum

Ralf Tribuntsov püstitas maailmarekordi masters’ite klassi seliliujumises

Ta jõudis 50 meetri seliliujumises masters’ite vanuseklassis 25–29 maailmarekordit tähistava tulemuseni 23,91. Varasem maailmarekord selles vanuseklassis oli 24,26. Rekord sündis meeste 4 x 50 meetri kombineeritud teateujumise maailmarekordi üritusel, kus Tribuntsovi läbida oli esimene vahetus.

Anne Kraubner pälvis aasta vabatahtliku tiitli 

Aastate jooksul on Kraubner kaasanud enam kui 150 noort vabatahtlikku tegutsema maailmahariduse, arengukoostöö ja humanitaarabi organisatsiooniga Mondo ning on vedanud Erasmus ja teisi projekte. Niimoodi on ta toetanud noorte saamist paremateks ja hoolivamateks kodanikeks, kes mõistavad oma tegevuse mõju ja kohta maailmas ning oskavad oma teadmisi teistega jagada. Eesti külaliikumine Kodukant, Vabaühenduste Liit ning president Kersti Kaljulaid tunnustasid Tamsalu gümnaasiumi inglise keele õpetajat Anne Kraubnerit Eesti aasta vabatahtliku tiitliga.

Märksõnad
Tagasi üles