Aastas võiks olla hoopis 13 kuud

Viimane kalendrireform algas 1582. aastal. Foto: Internet

Paljudele võib tulla üllatusena, aga ÜRO eelkäijaks olnud Rahvasteliit kaalus päris tõsiselt kalendrireformi. 1930. aasta detsembris külastas Eestit Rahvasteliidu “kalendrireformeerimise osakonna ekspert” Moses B. Cotsworth, kes andis Tallinnas pressikonverentsi, millel kuuldut-nähtut vahendas ka Virumaa Teataja.

“Sõbraliku naeratusega hallipäine vanahärra veeretas sõrmede vahel uuriketi ripatsit, mida kujutas kuldrõngas asuv nr. 13, ja alustas oma vestlust Tallinnas ajakirjanikkudele. Juba pikemat aega on kõne all olnud need küsimused, sest praegusel kalendril on palju vigu, neist tähtsamaid kolm.

Esiteks pole päevade arv kuudes võrdne, teiseks langevad kuupäevad isesugustele nädalapäevadele ning kolmandaks on rahvusvahelise ulatusega pühad, nagu lihavõttepühad, igakord ise tähtpäevadel.