Ohustatud ebapärlikarpide kaitseks rakendatakse tegevuskava

Väikesi ebapärlikarpe saab täpsemalt silmitseda ainult mikroskoobi all, nende suurusele annab õige mõõtme taustaks lisatud millimeeterpaber. Foto: Erakogu

RMK Põlula kalakasvanduses on juba alustatud ebapärlikarbi tugikasvatamise katsetöödega. Ilma kiirete kaitsemeetmeteta võib ohustatud ebapärlikarp Eesti loodusest lähiajal kaduda, sest liigile sobiv elupaigajõgi on setetega rikutud.  

"Praegu on meil kasvamas umbes 700 noort umbes ühe millimeetri suurust karpi, kes plaanitakse 2021. aasta kevadel nende kodujõkke tagasi viia," ütles RMK Põlula kalakasvanduse talituse juhataja Kunnar Klaas. "Karbid tuleb kasvatada tehistingimustes vähemalt millimeetriseks, siis saab nad viia tagasi loodusesse. Jões hakkavad pisikesed karbid kuni suureks kasvamiseni elama tehispesades, kus neid jälgitakse, ja nende pesasid vajadusel puhastatakse." 

Eesti ainus ebakarpide elupaigajõgi on jõesängi kandunud settega rikutud. Kõik Eesti looduses elavad ebapärlikarbid on keskealised ehk üle 60-aastased või eakamad – üle 100-aastased. "Viimatisest noorte karpide leiust on nüüdseks möödunud juba aastakümneid. Meie karbid sigivad, seda kinnitavad parasiitsed vastsejärgud, keda leidub noorte forellide lõpustel," sõnas keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Marju Keis. Nimelt vajavad noored karbid kasvamiseks forelle, kelle lõpustel 9–11 kuud elutseda. "Setted takistavad ka forellidel ebapärlikarbi elupaigajões kudemist, samuti ohustab kudejaid röövpüük," lisas ta.