Video ⟩ Jää hoiatab ohu eest ehk Väike talvine suplus

Esmaspäeva õhtul meenus mulle tahtmatult armastatud laulja Jaak Joala ühe loo viisijupp: "...kui õhtul sängis und ma ootan veel ja mõte möödunule läeb..." Laulus öeldakse, et tõesti kaunis on olnud päevast iga tund, kuid enda puhul ma seda tol õhtul öelda ei saanud.

Et viimasel ajal peavad päästjad pidevalt tõrjuma haprale jääle trügivaid lapsi, pakkusid pritsimehed teha videolugu läbi jää kukkumisest. Andsin hetkegi mõtlemata nõusoleku. Kuigi, nagu öeldakse, võinuks enne passi vaadata. Peagi kuuekümneseks saav mees on, nagu öeldakse, sõnn surmani. Aga jääauku kukkumine tundus esmaspäeva pärastlõunal juba mitte enam päris hea mõte olevat. Helistasin Ida päästekeskuse Lääne-Virumaa päästepiirkonna juhile Jaak Jannole tagasi. Ära öelda enam ei julgenud ja dublandi nimetamine tundus ka kuidagi nadi. Pärisin ääri-veeri vee temperatuuri kohta. "Külm on," kõlas otsekohene vastus.

Meenus töölepingust punkt, et pean omama mõningast analüüsivõimet. Analüüsisin, et kui treenitud päästja juba ütleb, et külm, mis siis mina, kes on üle veerand sajandi ajalehetoimetuses vaid pliiatsit teritanud, tunda võiksin. Teha polnud aga muud, kui mõtestasin ümber tuntud üteluse, mis kõlas lohutavalt: pole külma vett, vaid on halb riietus.

Teisipäeva hommikul oli esimese tööna võtta kapist välja kampsunid, sviitrid, joped. Humana kaupluse andunud fännina ei pidanud nentima, et pole midagi selga panna. Osa valikust selga tõmmanud, teise osa kilekottidesse pressinud, sõitsin tööle. Enesetunne oli teinud läbi märgatava tõusu.

Pikemalt saab lugeda homsest Virumaa Teatajast.