Kolumn: perekonna kiituseks

Urmas Nõmmik  Foto: Kristjan Teedema

Selle igas mõttes erilise aasta teise poole märksõnad on minu jaoks “viirus”, “eneseisolatsioon” ja “abielureferendum”. Imepärasel kombel saavad kõik kolm, kaks otse ja üks kaudselt, kokku aasta lõpus, jõulude ja aastavahetuse ajal. Viiruse levik ja eneseisolatsioon takistavad sel aastal paljusid oma sugulastega kohtumast. Abielureferendum seostub pereväärtustega, aga mis pereväärtustest me räägime, kui pered ei saa olla pühade ajal koos.

Siiski näen ka kohanemist, trotsi olude suhtes. Näen enda ümber õige palju inimesi, kes mõtlevad hoolega läbi, kuidas ja mida täpselt pühade ajal teha. Eks ikka on küsimuseks, kuidas soetada kingitused ja muu jõulukraam, aga veel rohkem see, kuidas kohtuda ja olla koos lähedastega.

Lähedastega koos olemist näen tugevasti selle probleemipuntra valguses, mis on kokku keerutatud abielureferendumi ümber. Referendumiga tahetakse lahendada teoreetilist küsimust, samas kui meie igapäevaelu ja suhtlemist määrab praktiline – olme. Referendumiga loodetakse lõigata poliitilist kasu, samas kui see ei lahenda inimeste igapäevamuresid. Igapäevamuresid saab leevendada kõige paremini sellega, kui kogetakse ja pakutakse lähedust, lähedaste inimeste toetust.