Lauluisa sünnipäeva eel kõneldakse Reinuvader Rebasest

Kreutzwaldi päevadel analüüsitakse tema teost "Reinuvader Rebane". Foto: Rahva Raamat

Täna toimuvad Eesti kirjandusmuuseumi 64. Kreutzwaldi päevad "Digi kultuuris: allikad, suhtlus, looming" on pühendatud lõppevale digikultuuriaastale ja kultuuripärandile ning need on korraldatud digitaalselt.

Kreuzwaldi päevadel tehakse ülevaade Eesti kirjandusmuuseumi tegevusest 2020. aastal, võetakse vaatluse alla sotsiaalmeedia kirjanduse võimalused, räägitakse regilaulude teemaanalüüsist ja uuritakse, mida saab teha digihumanitaariaga. Ettekanded käsitlevad "Reinuvader Rebase" tegelasvõrgustikku, Gustav Suitsu mõjukriitika juhtumianalüüsi KORPis ning ajavad unustatud autorite jälgi laulu "Läbi sahiseva lume" näitel.

Rahvaluuleteadlane Risto Järv kõneleb Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Reinuvader Rebase" tegelasvõrgustikust. Kreutzwaldi "Reinowadder Rebbane", mis on proosavormis vaba töötlus Johann Wolfgang von Goethe värsseeposest "Reineke Fuchs" ja Aleksander Friedrich Franz Hoffmanni rahvaraamatust "Geschichte von Reineke dem Fuchs", alustas ilmumist Heinrich Laakmanni kirjastuse 1848. aasta "Ma-rahwa Kassulisses Kalendris" ning ilmus omaette trükisena 1850. aastal. 

Võrgustikuanalüüsi kasutades analüüsis Risto Järv tegelaste suhtlust, võttes tegelastevaheliste kontaktidena arvesse kahe tegelase vahelist, neist vähemalt ühe jaoks teadvustatud suhtlust ühe episoodi piires. "Tegelassuhete modaalsust analüüsides on täheldatav vaenuliku võrgustiku domineerimine sõbraliku võrgustiku üle. See on ka mõistetav, sest kui sõnum kuulutab kuningalinnas Reinuvaderi tulekut, "ruttas igaüks – suur ja väike – teda vaatama; pisut sõbrameelelisi, suurem osa enamasti kõik vaenlasi". Küll on valdavalt positiivselt kujutatud loomade peresuhteid. Kreutzwald on ka pahelist peategelast kirjeldanud koduses suhtluses hoolitseva abikaasana, kellele rebaseemand on "armas Ermeliina, kallis loomake"," ütles teadlane.

Raamat on eri trükkides pidanud läbi elama tsensuurist tingitud muudatusi – kärpimisi ja taastamisi. "Sellise murimise poolest meenutab Kreutzwaldi teos ka teist tuntud – ning kahtlemata sellest ajendatud – rebaseraamatut, Ernst Peterson-Särgava teost "Ennemuistsed jutud Reinuvader Rebasest" (1911). Siiski pole need kärped avaldanud mõju raamatu tegelasvõrgustikule," tõdes Risto Järv.