Head lugejad,

Jõuluilu. Foto: Urmas Luik

soovime ...

Katrin Uuspõld:

Soovin, et jõuluajal kogeksime hetke, kus saame minevikutaagast vabaks ning mure tuleviku pärast ei koorma meid. Et oleks see pausikoht, hingamishetk, kus saab meis tekkida mõni uus mõte, teadmine, äratundmine, lootus.

Eno Noorväli:

Soovin, et oleksime pühade ajal iseenda peremehed. Et jõulud oleksid meie, et aastavahetus oleks meie. Et oleksime klantspildiimmuunsed, et meie mõttemaailmas oleks antikehad, mis annaksid meile meelekindlust valguse võitu pimeduse üle omatahtsi tähistada.

Ehtigem oma kodud nii, nagu ise heaks arvame, mitte nii, nagu mingi moekeiser kusagil öelnud on, söögem sööke, mida on meie kodudes ikka söödud, ja ärgem põdegem, kui meie rahakott ei luba lauale kanda neid, mis kellegi köögikunni arvates seal olla võiksid, ja vaadakem mööda kõikvõimalikust tühisest, mis pildilehtede ja ekraanide kaudu meie reaalsustaju kipub hägustama.

Heitkem pilk hoopis enda südame sügavusse sel täiesti tavalisel erilisel ajal ja katsugem elada iseendaga rahus, küllap tekib siis vähem rahutust ja rahulolematust teistegi pärast.

Anu Viita-Neuhaus:

Soovi. Usu ja oota.

Jõule pühitsedes on niimoodi. Et hetke pärast olla, nagu Marie Under ilmammu luuletas: “Mu kevad algab pääle jõulu juba.”

Tuleb. Ja kaob. Kuskil hoovab juba sirelite imelist lõhna, tasahilju süttivad pilkases pimeduses valgusesädemed.

Kuigi talve selgroog pole murtud, hullu tõve südagi pole lõhki löödud, hingitseb süttinud päikesetuli. Talve taga on kevad. Tähitu öö südamest virgub ergas (üleüle)homne.

Soovin soovida, et naudime hetki, ükskõik kui hullutavad, hellitavad ja harilikud need on, et näeme elu heledust, ilu ja erilisust, et hoiame, andestame ja armastame neid, kelle olemasolu õnnistab meid, et oleme alati hoitud.

Merike Parve:

Mõnusaid laisku jõulupühi!

Toomas Herm:

Olge õnnelikud! Ja kui te ei suuda olla õnnelikud, siis olge muretud. Ja kui te ei suuda olla muretud, siis olge nii muretud kui vähegi võimalik.

Veiki Ojaperv:

Soovin kõigile, kes on pidanud koroonakriisi raskustega hakkama saama, et järgmise aasta jõulud tuleksid oluliselt rahulikumad, et poes verivorsti valides ei peaks kartma kurja viirust. Sel aastal võtke aga päev või kaks täiesti vabaks, jätke tööasjad nii palju kui võimalik lauasahtlisse ning tänage oma peret ja lähedasi, kes teile raskel ajal toeks on olnud. Tänage üheskoos arste, kullereid, poemüüjaid, kõiki, keda see jube aasta mõjutanud on.

Samas võtke korraks aeg maha ja meenutage, mida kõike see aasta endaga maailmas kaasa tõi – väga suur on tõenäosus, et sellist hullust me enam ei näe ja kunagi saame selle kohta väga ägedaid lugusid rääkida.

Andres Pulver:

Rohkem headust ja mõistmist. Eriti neile kodanikele, kes Toompeal meie elu korraldavad. Kuulake Imre Sooäärt ja ärge tegelege lollustega. Ärge võtke inimestelt vabadust otsustada oma elu korraldamise üle. Hirm tuleb naha vahele, sest kui ühel vabadusel minna lastakse, on ka teised väga kiired kaduma. Kas me sellist Eestit tahtsime?

Mart Rauba:

Soovin kõigile tervist, tasakaalu ning jõudu ja tahet liikuda pigem edasi kui tagasi.

Eva Samolberg-Palmi:

Pühade ajaks jätke kõik kõrvale ja olge oma lähedastega. Kuulake neid päriselt. Küsige, mida nad mõtlevad, mida soovivad. Mängige oma lastega ja ajage vanematega juttu. Ükskõik kas telefoni teel või teetassi taga.

Kui kõik muu peaks ka kaduma, siis pere on see, kes armastab meid tingimusteta ja kelle juurde saab alati minna.

Piret Saul-Gorodilov:

Meil on palju vanasõnu ja vanarahvatarkust, millele saab toetuda, kui on tarvis lühidalt suur mõte välja öelda. Kuna sidrunid meil looduslikult ei kasva, siis ütlemine “kui elu pakub sidruneid, siis pigista neist limonaadi” kohalikust rahvapärimusest ei tulene. Siiski sobib see tänasesse päeva väga hästi. Kevadine peaproov näitas, et inimesed on leidlikud, oskavad igasuguseid olukordi lahendada ning vahel on muutused vajalikud kasvõi selleks, et mugavustsoonist väljuda.

Tõstan pokaali C-vitamiinist pakatava joogiga ja soovin kõigile, kes oma pere keskel hubaselt jõule tähistavad ega muretse ära jäänud pidustuste pärast, “Tervist!”.

Inna Grünfeldt:

Soovin rahulikku mõtiskluse aega. Soovin südamlikke hetki lähedastega, kui vaadatakse üksteisele silma ja kuulatakse teist inimest päriselt. Et võtaksime aega tuletada endale meelde, mis on elus tähtis. Et leiaksime üles väikesed rõõmud ja oskuse neid hinnata. Et me ei nutaks taga viirusele kaotatud (liikumis)vabadust, vaid püüaksime teha ise kõik, et priius tagasi võita.

Aivar Ojaperv:

Empaatiat. Tasakaalukust. Analüüsivõimet. Kõik inglise džentelmenid oskavat lõõtspilli mängida, aga õige džentelmen ei tee seda kunagi. Kõik me oskame targutada, kritiseerida ja iriseda, kuid sugugi mitte kõik me ei suuda enne digi­tigeda kommentaari kirjutamist ausalt peeglisse vaadata. Püüdkem seda uuel aastal teha.