Katrin Satsi: "Oskus pisiasjadest rõõmu tunda kulub praegusel ajal väga ära"

Lääne-Virumaa politseijuhile Katrin Satsile teevad rõõmu meeskond ja koostööpartnerid. Foto: Marianne Loorents

Rakvere politseijaoskonna juht Katrin Satsi tuli Põlvast meie maakonna politseid juhtima vahetult enne koroonaviiruse puhangut.

Seega on tema jaoks 2020. aasta olnud igati teguderohke.

Maakonna politseijuhi sõnul pole jäänud Lääne-Virumaa korravalvurid koroonast puutumata. Samuti nagu kogu Eestis, on siin kasvanud tapmiste arv.

Mis jääb meenutama 2020. aastat peale koroonaviiruse?

Üks suur kohanemise aasta, väljakutsete aasta. Nii minu isiklikus tööelus kui ka meeskonnale. Minul siiatulek, uus töökoht, uus kogukond. Kõik uus. Meeskonnale kindlasti toimetamine kriisi olukorras. Ja pika kriisi olukorras. Veebruari lõpust, kui see koroona algas, kuni juunikuuni. Ja nüüd sügisest uuesti. Tegelikult me ei tea keegi, kui kaua veel see nähtamatu viirus meil siin möllab. See nõuab kogu meeskonnalt, meilt kõigilt hoopis teistsugust suhtumist, teistsugust lähenemist, pingutust. Vahepeal väsime, aga siis on kolleegid, pereliikmed, kes toetavad. Ja tuleb edasi minna.

Rakvere politseijaoskond on jäänud vist koroonast puutumata, aga teie kunagine naaber, Võru politseijaoskond, seal haigestus suisa mitu inimest.

Tegelikult tänaseks päevaks ei ole ka meie maja enam puutumata. Meil on olnud kontaktseid ja praegu on ka üks haigestunu. Töötame avatud ühiskonnas ja me ei saa kuidagi ennast isoleerida. Loomulikult kasutame palju kõikvõimalikke kaitsevahendeid, aga alati ei ole see piisav. Kaitsevahendite kasutus tegi küll olukorra paremaks, sest võime öelda, et töökohal nakatumisi ei ole olnud. See on väga hästi. See haigus on meile tulnud kuskilt tavaolukorrast.

Kas olete saanud vaadata statistikat? Hiljuti oli uudis, et üle riigi on tapmiste arv oluliselt suurenenud.

See käib ka Lääne-Virumaa kohta. Meil on olnud neli tapmist. Kui lähemalt vaatame, siis jõuame alkoholi kuritarvitamiseni. Õnneks ei olnud need lähisuhtevägivalla teemal, vaid siis ühise alkoholi tarbimise käigus ei suudeta oma arusaamatusi või vaidlusi mõistlikult lahendada, ja siis lõpeb see kahjuks selliselt.

Need neli tapmist ei pruugi jääda justiitsministeeriumi statistikasse, mis arvestab ka kohtulahendeid, ja siin on mitu juhtumit olnud, kus sulaselge tapmine on ümber kvalifitseerunud röövimiseks. Kuidas politsei sellesse suhtub?

Lääne-Virumaal meil ei ole röövimised, vaid on ikkagi sulaselge tapmine. Küll ühe juhtumi puhul praegu veel otsust ei ole. Lugu on prokuratuuris ja ootame. Seal olid asjalood teised. Aga üks põhjus oli jällegi alkohol.

Ei pidanud silmas mitte ainult tapmisi, vaid kohtuprotsessi, sest kriminaalmenetlus on võistlev menetlus. Kuidas politsei suhtub, et tehakse meeletu töö, aga kohtus läheb süüdistus väiksemaks, lisaks veel igasugused lühimenetlused, ja lõppkokkuvõttes läheb karistus väiksemaks?

Me ei saa seepärast oma tööd kuidagi üle nurga lasta. Kogume ikkagi tõendeid nii palju kui võimalik. Tuleb sellega arvestada, milline on kohtulahend.

Mis rõõmu teeb?

Rõõmu teeb meeskond ja koostööpartnerid. Midagi ei ole teha – jälle jõuame koroona juurde. Üks asi on see, kuidas me siin maja sees toimetame ja kriisi olukorras töötame, aga ilmselgelt politsei ei saa selle suure väljakutse ja ühiskonna ootusega üksinda hakkama. Iga asutus, eelkõige kohalikud omavalitsused, on partnerid. Ja kuidas me omavahel kokkuleppele saame, kuidas üksteist arvestame. Me ei pea kõik laulma ühte laulu, aga et eesmärk oleks üks. See on praegu hästi oluline. Ja see, et me vastutaks ja julgeks otsuseid vastu võtta.

Kuidas olete rahul inimeste käitumisega? Käisite just pool tundi tagasi Kroonikeskuses patrullimas.

Päev-päevalt läheb paremaks. Ise läksin avalikule tööpõllule 24-ndal. Olin kaksteist tundi. Ja käisin 27-ndal. Sõitsime 24-ndal maakonnas päris palju ringi. Ja kui 27-ndal uuesti läksin enam-vähem samadesse kauplustesse, siis muutus paremuse poole oli märgatav. Sel, kes praegu maski ei kanna, on reeglina põhjuseks terviseprobleem. Loomulikult me arstitõendit ei küsi, vaid usume, et ongi probleem, ja arvestame sellega. 24-ndal oli tõesti kokkupuuteid väga kummastavate suhtumistega. Tulid välja sellised teooriad. Näiteks see, et maakera on ümmargune, on gloobuse tootjate vandenõu.

Kui kuskile lähete, kas siis tuntakse ka ära, et ohhoo – maakonna politseijuht isiklikult kohal?

Praegu veel sellist tagasisidet ei ole saanud.

Rääkisime tapmistest. Kas on veel selliseid kuritegusid, mis eristusid 2020. aastal võrreldes varasemate aastatega?

Ma ei räägiks kuritegevusest, vaid tooksin siia liiklussurmad. 2020. aastal oli neid Lääne-Virumaal kuus. Ma loodan, et tänane päev jõuab kenasti õhtusse ja neid ei lisandu. 2019. aastal oli üks hukkunu.

Kuuest hukkunust kolm on kergliiklejad ja kolm sõidukijuhid. See juhtum, mis toimus Haljala vallas, on veel menetluses. Kahe sõidukijuhi puhul saame öelda, et olid kained. Tegemist oli ääretult õnnetute ettesõitmistega. Mis täpsed põhjused olid, on väga keeruline tagantjärele välja selgitada. Aga siit ikkagi tõsiasi, et liikluses tuleb olla tähelepanelik, valida vastavalt teeoludele sõidukiirus, ei tegele kõrvaliste asjadega. Need on küll sellised igapäevased tõed, aga millegipärast kipuvad meelest ära minema.

Kuidas olete rahul Eesti kohtuekspertiisi instituudi tööga? Mulle tundub, et ekspertiisid võtavad liiga kaua aega. Näiteks see surmaga lõppenud liiklusõnnetus Tõrma telemasti juures. Mul jäi selline mulje, et maanteeametil on uurimine lõpule viidud ja põhjus teada, aga politseiuurimine seisab ekspertiiside taga.

Ekspertiisid reeglina võtavadki aega. Kuu, kaks. Nii lihtsalt ongi.

Kas teie ei rakenda seda, nagu mängufilmidest on sageli näha, et uurija läheb eksperdi juurde pudeli või väikese lillekimbuga?

Ei. See ei ole meil kombeks. Küll aga meil menetlejad suhtlevad ekspertiisi tegijatega, ja kui seal on väga ajakriitiline teema, siis sel juhul on võimalik ka ekspertiisi kiirendada. Eriti vägivallakuritegude puhul, kui inimene on vahistatud.

Mis ootab politseid 2021. aastal?

Arvestades olukorda, läheb koroonateema edasi. Proovime hoida oma teenused püsti. Kui lugu läheb päris hulluks, siis meil on läbi mõeldud kriisiplaanid. Et mille arvelt järele anname. Aga väljas me peame olema, välitöö tuleb tagada. Selles me järeleandmisi ei tee.

Mõtteid ikka on. Kuu alguses sai prokuratuuriga koostöös kokku lepitud prioriteedid. Uuel aastal tahame luubi alla võtta alaealistele sõltuvusainete üleandmised täiskasvanute poolt. See puudutab nii alkoholi kui ka narkootilisi aineid. Töö algab tänavalt. Kui patrullile jääb näppu alaealine, siis kuidas see protsess edasi läheb. Millised ütlused me saame, kuidas noorsoopolitsei ja menetleja edasi tegelevad. See on selline päris hea koostöövariant.

Mitmele töötajale peate pidama tänukõne seoses pensionile minekuga?

Neid on. Jooksvalt on pensionile minejaid igal aastal. Üks teema kindlasti on värbamine. Noori on vaja. See on põnev väljakutse. Need ajad on möödas, et paneme kuulutuse üles ja arvame, et noored jooksevad tormi. Mul on olnud ääretult huvitavaid vestlusi, kus lisaks sellele, et see töö on põnev, huvituvad väljastpoolt maakonda tulijad siinsest elukeskkonnast. Mis siin Rakveres on? Millised huvitegevuse võimalused, milline kultuur, milline loodus? Ja see on jälle teema koostööpartneritega. Noori on jäänud vähemaks ja samas on neil valikuvõimalusi palju – maailm on valla. Tööandjana peame rohkem pingutama, et noor tuleks siia. Ja mitte asutus üksi, vaid mida on maakonnal pakkuda, miks see noor tahaks siia elama tulla.

Teet Suure kuulsaid installatsioone siin enam ei ole, mida tuldi isegi üle maailma vaatama. Millega noori siia meelitate?

Eks me räägime toredatest kultuurivõimalustest, milline imeline loodus Lääne-Virumaal on, Lahemaa rahvuspark, mõisakultuur, Rakvere teater, imeilus uus vabaõhukeskus, suurepärased sportimisvõimalused. See on see, mis tegelikult paelub.

Mida tahaksite lõpetuseks öelda, mida ma ei osanud küsida?

Märgake oma lähedasi. Märgake ka enda ümber olevaid teisi inimesi. Hoidke. Teinekord võib pisiasjast kooruda suur, mis teeb meele rõõmsaks. Alati ei pea korda saatma suuri asju. Oskus pisiasjadest rõõmu tunda kulub praegusel ajal väga ära.