Repliik: erakordne "bläkk" aasta lõpetuseks

Eva Samolberg-Palmi. Foto: Ain Liiva

Rakvere linn lasi täna, aasta viimasel päeval, paigaldada kelgutamist keelavad sildid Vallimäe vabaõhukeskusesse, kohta, kus pered on käinud kelgutamas igal talvel.

Ärge saage valesti aru: ma ei ole kelgutamishuviline, pole Vallimäel vist eluski liugu lasknud. Väga paljudel lastel aga jääb nüüd vist liug laskmata, sest teekond kaugemalt linnast ilma autota Palermo kelgumäele on eluohtlik. Huvitav, millal liiklesid Rakvere linnapea Triin Varek ja/või abilinnapea Kert Karus viimati jala sellistel tänavatel nagu Õie, Tammiku ja Kunderi. Talvel, siis kui teeääred on läbimatud ja autode möödalaskmiseks (loe: ellujäämiseks) tuleb iga kord põlvini lumme hüpata. Vist mitte hiljuti? Ilma lumeta on muidugi turvalisem, aga siis pole vist ka kelgumäele asja.

Paraku ei ole Vallimäe kelgutajatele sulgemise ning nende Palermosse suunamise juures selge, kumb tegevus tegelikult ohtlikum on, sest kehvasti valgustatud ja jalakäijatele mittesobivad sõiduteeservad pole kindlasti koht, kus peaksid liikuma pered väikeste lastega või veel hullem –lapsed omapäi.

Jah, kelgutamine ei ole inimese põhiõigus, aga miks küll ei mõeldud vabaõhukeskuse ehitamise järgus juba sellele, et sealsetel nõlvadel on pered harjunud kelgutamas käima palju aastaid. Miks ei seatud üht nõlva nii, et see oleks turvaline ning et vabaõhukeskusest saaksid pered rõõmu tunda talvel ka? Miks põrkame ikka vastu tagantjärele tarkust ega märka asju õigel ajal: liikumiseks sobimatuid kruusateid enne nende rajamist või kelgutamiseks ohtlikke nõlvu enne, kui lumi viimaks maha on sadanud? Praegu tahaks küsida, kelle jaoks Vallimäe vabaõhukeskus üldse tehti. Inimestele igatahes mitte, sest see ei kõlba kasutamiseks suvel ega talvel.