Sellega, et loomariik ei pane haigustele nimesid ega tähista aasta vahetumist, on nõus ka imelindude pidajad

Linnud pakuvad uskumatuid kollektsioneerimise võimalusi.  Foto: Ain Liiva

Möödunud ja ärevust täis aastal pakkusid rahu ja rõõmu loomade-lindudega seotud lood, sest fauna esindajaile jäävad inimeste mured arusaamatuks. Suvel, kui koroonaviirus vähe armu andis, sai käidud maakonnas imelindu otsimas.

Kirglik linnukollektsioneerija Lyan Luik kinnitas, et pühade ajal ei tee ta oma sulelistega midagi erilist, sest kari on väga suur ning sellega on niigi kogu aeg midagi tegemist. "Ma võtan neid ikka nagu loomi, kellel inimeste pühadega suurt asja pole," selgitas naine. Munadest, mis loo tegemise ajal inkubaatoris olid, koorusid tibud ja üles on pandud uus lindla, mille materjal hoovil oma aega ootas. Juurde on hangitud veel üks uhke faasaniliik ja Hollandist on tulnud Lyani lemmikuid – looduslikke vutte. Areng läheb samas suunas ja naine on jäänud samasuguseks kirglikuks kogujaks, nagu ta oli suvel. Suvist lugu saab lugeda siit.

Samas loos räägib oma suleliste kollektsioonist Tuvi Onu, kes jätkuvalt oma passi kirjutatud nime avaldada ei soovi. Karge maamehe pühaderituaalid on samuti maalähedased. "Nii kurvalt, kui see ka ei kõla, lähevad mõned mehed pühadeks potti," nentis ta ja selgitas, et partidest jäid mõned isaslinnud üle.