Koeraomanikud jagasid aastavahetuse muljeid

Berta uudistas kevadel inimtühje tänavaid, kuid praegu on tema lemmik aasta-aeg, mil saab lumes möllata. Foto: Ain Liiva

Möödunud ja ärevust täis aastal pakkusid rahu ja rõõmu loomade-lindudega seotud lood, sest neile jäävad inimeste mured arusaamatuks. Koerad ja paugutamine on igivana teema. Uurisin, kuidas minu lugude kangelastel läinud on.

Pepe on Helle Grossi armas kutsa, kes käib aega ajalt perenaisega Mõdrikul koolis kaasas, et üliõpilastele teraapilist rahu pakkuda ja lasta oma siidist karva silitada. Helle kõneles, et Pepe kardab hirmsasti pauku ja sellepärast võtavad nemad uut aastat vastu maakodus, kus rakette lähiümbruses ei lasta.

"Me lihtsalt põgeneme ära, et looma mitte traumeerida" nentis Helle, "enne kui mul maakodu polnud, siis ma istusin temaga aastavahetuse öösel lihtsalt peldikus vähemalt poole kaheteistkümnest kuni poole üheni." Helle rääkis, et sel aastal läksid nad varakult maale paugutamise eest minema. "Kas peab neid rakette nii hirmsasti laskma taevasse? Vahest koguni keset õhtut lihtsalt ilma mingi põhjuseta ja see nii ehmatab tegelikult ennastki. Mina keelaks ära ja andke see raha parem koerte varjupaigale," oli naine nördinud.