R, 9.12.2022

Galerii ⟩ Tatrusel paugutavad kaarraja laskesportlased

Tatrusel paugutavad kaarraja laskesportlased
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tatrusel saab paugutada igal aastaajal.
Tatrusel saab paugutada igal aastaajal. Foto: Ain Liiva

Haljala vallas, Tatruse külas asuvas lasketiirus toimub teisipäevast reedeni treeninglaager, kus hooajaks valmistub viis laskurit. Treener Peeter Päka juhtimisel harjutatakse kaarrada, ehk olympic skeet laskmist.

Kell on umbes pool 11, kui raja kõrval asuvast soojakust astub välja treener koos kolme laskuriga. Läbitakse üks seeria, kus kaarekujulisel rajal tuleb erinevatest laskepesadest tulistades tabada viskemasina poolt õhku lennutatud savikettaid. Kordamööda käiakse läbi kõik positsioonid, lastakse püsti seistes. Siinkirjutaja üllatuseks ei lähe mööda mitte ükski lask! Kui mehed lõpetavad, asuvad sama asja tegema kaks 14-aastast laskurit. Nõnda algab treeningpäev "prügimäetiiruks" kutsutud Tatruse laskealal.

"Praegu on see aeg, kus tavatingimustes treeniksime kuskil soojal maal," räägib Haljalast pärit Ivar Vainola. Hooaeg on kohe algamas, esimesed võistlused stardivad juba veebruaris-märtsis, kuid nende toimumine on koroonakriisi tõttu hetkel küsimärgi all. Eesseisva hooaja kaalukaim sündmus on sel aastal Horvaatias toimuvad Euroopa meistrivõistlused, kus on üleval ka kaks olümpiapiletit Tokyo mängudele. Lisaks on tulemas ka juuniorite MM Peruus, kuhu minemas ka laagris treeniv Peeter Jürisson, kes veel viimast aastat juunioride vanuserühmas.

"Jahilaskmise sõna võiks sealt vahelt välja jätta, tänasel päeval on lihtsalt terminoloogia selline," räägib olümpia skeet laskmise Eesti rekordi omanik Reino Velleste. "Sellel spordialal pole jahiga tegelikult midagi pistmist." Sama meelt on ka kõik teised, kuna selline nimetus loob valearusaama ja peletab paljud potensiaalsed huvilised spordialast eemale. Ingliskeelset nimetust skeet kasutavad nüüdseks kõik alaga tegelejad ja enamus spordiajakirjanikke.

"Lasta oskavad mingil hetkel kõik, kes natuke treenivad," seletab Ivar Vainola, "võistluste olukorras hakkab psühholoogiline pool oluliselt mõjutama sooritust." Eksimisruumi väga ei ole, lask toimub 0,6 sekundi jooksul, savitaldrikust sihtmärk liigub läbi õhu kiirusega 92 km/h.

Skeet laskmisega on lubatud tegeleda alates 12. eluaastast, selleni jõuavad enamasti need noored, kelle jaoks relvad tuttavad juba kodust. "Jahimehest isa viis esimest korda tiiru. Hakkas meeldima ja leidsin oma esimese treeneri, kellega koos järgmised 8 aastat sai lastud," kirjeldab Velleste oma spordikarjääri algust. Ka Vainola sai tõuke oma isalt, lisaks oli tema suureks mõjutajaks klassivend Kristo Lipp - kohalik laskespordi entusiast, kelle eestvedamisel Tatruse lasketiir rajatud sai.

Laskesport jaguneb eraldi kuuli- ja haavlilaskmiseks. Neist viimase hulka kuuluvad ka olümpiaalad, kõnealune skeet laskmine ja trap ehk kaevikust laskmine. Haavlilaskmise näol ei ole tegu marginaalalaga. Eestis tegeleb sellega paarsada inimest ja tulemused on läbi aegade olnud head. Kõige kõrgemale kohale on jõudnud Andrei Inešin, kelle nimel on seitsmes koht 1996. aasta taliolümpiamängudelt ning kes pürgis 2006. aastal ka maailmameistriks. Eelmise aasta MM-il jäi Reino Vallaste jagama 8-14 kohta, finaalist jäi ta välja vaid ühe tabamusega.

Eelmisel aastal valminud Tatruse lasketiir on praegusel perioodil ametlikult suletud, kuid Vainola kinnitusel on võimalik seal siiski laskmas käia. Selleks tuleb ühendust võtta MTÜ Haljala Jahisport liikmetega, kelle poolt on relvad, laskemoon ja litsenseeritud instruktorid laskmiste läbi viimiseks. Alanud aastal peaks raja kõrvale valmima ka uus hubane majake tulevaste treeninglaagrite ja hobilaskurite majutamiseks.

Märksõnad
Tagasi üles