Ebapiisav õhuniiskus toetab viiruste levikut

7.–10. detsembril oli Eestis absoluutne õhuniiskus 2,2–2,8 g/kg, mis vastab 22 °C juures suhtelisele õhuniiskusele 14–18%. Noil päevil mõõtis Kaur Parve laps Rakvere reaalgümnaasiumi ruumides sama madala õhuniiskuse ja sellest ajendatuna pöördus vanem terviseameti poole. Foto: Marianne Loorents

Kaur Parve, kelle lastest kolm õpivad Rakvere reaalgümnaasiumis, tunneb muret, et kooliruumides on õhk liiga kuiv ning sellest tingituna lapsed viirushaigustele vastuvõtlikud. Ta pöördus terviseametisse ja on lootust, et amet korraldab sel nädalal mõõtmised.

Kaur Parve lasi oma lapsel detsembri alguses koolis suhtelist õhuniiskust mõõta ja tulemus oli 14 protsenti. Tervisekaitsenõuded näevad aga ette, et “õpperuumi siseõhu optimaalne suhteline niiskus peab olema vahemikus 40% kuni 60%, talvel võib nädala keskmine suhteline niiskus langeda 25%”.

“Madal siseruumide õhuniiskus on parasvöötmes üks peamisi hooajaliste viirushaiguste leviku põhjuseid. Ülemiste hingamisteede limaskestad püsivad kuiva õhu käes kroonilises veenappuses, lähevad põletikku, kaotavad limakihi kuivades või paksenedes kaitseomadused ning õhu kaudu levivad viirused pääsevad nakatama kaitsetuks muutunud epiteelkoe rakke. See on aastakümneid teada tõsiasi,” rääkis Kaur Parve. “Madal siseruumide õhuniiskus, mis kiirendab õhu kaudu levivate viirushaiguste levikut, kiirendab samamoodi ka COVID-19 levikut. Alla 25-protsendilise õhuniiskusega ei pea imestama, kui hooldekodudes ja haiglates tekivad paljusid inimesi haaravad nakkuskolded. Päevadel, mil koolides ei õnnestu hoida õhuniiskust 30 protsendist kõrgemal, tuleks praeguses hulgalise haigestumise olukorras koolid kinni hoida.”