Juhtkiri: kas uus luud on parem?

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Kolmapäeva hommik tervitas eestimaalasi pöördelise uudisega: peaminister Jüri Ratas on tagasi astunud. Ühes sellega lagunes ka praegune valitsus ja jõujooned aeti näpuliigutusega totaalselt segamini.

Ühismeedias hakkasid levima pildid pauguga avatavatest mullijoogipudelitest, sest EKRE-t valitsuses mitte näha soovinud ühiskonnagrupid tundsid kergendust ning tähistasid seda väikest võitu. Kuid enne õhtut ei maksa šampanjapudeleid siiski lahti kõmmutada. Me ei tea, mis saab edasi. Tegelikult ei tea me seda juhtkirja kirjutades, mis on selle ilmumise hetkeks saanud, sest Eesti poliitikud on kombeks võtnud öösiti töötada ja otsuseid langetada. Kindel on see, et puusalt uue koalitsiooni moodustamine tundub kõike varasemat arvesse võttes pooliku lahendusena, jäävad samad mured, samad inimesed. Igasuguseid pooli valimata tuleks anda rahvale võimalus ise otsustada, mida nad senisest riigi juhtimisest arvavad – erakorralised valimised tooks ehk lõpuks selguse majja. Aga olukord on ju masendav. Kodanik küsib täiesti õigustatult: keda ma usun, keda ma valin?

Eranditult kõik erakonnad korraldasid abielureferendumi teemal riigikogus palagani, ka Isamaa ja keskerakond, sest nad ei astunud tolatsemisele vahele, vaid lasid sel rahumeeli sündida.