Proovikiviks on uus olukord ka juhtidele. Kevadel suunduti päevapealt kaugtööle ning isegi piirangute kadudes jääb kodust töötamisele varasemast palju suurem roll. Seetõttu tuleb juhtidel käigult omandada virtuaal- ja hajusmeeskondade juhtimise oskus ja tööriistad. Paradoksaalsel kombel tuleb kaugtööl meeskonna juhtimises arvestada palju enam töötajate eraeluliste olukordadega ning toetada nii nõrgema enesejuhtimise oskusega kolleege kui ka töönarkomaane.
Tööandjad hindavad häid enesejuhtimise oskusi ning paindlikku töösse suhtumist. Nii mõnelgi ettevõttel on nõudlus ühel tegevussuunal kokku kuivanud, kuid teisel kasvanud mitmekordseks. Näiteks kirjeldavad palju kannatanud hotellinduse esindajad, kuidas majutuse eelbroneeringuid tehakse palju vähem ja sageli ei ole hommikul võimalik ennustada, kui palju on õhtul hotellis külastajaid. Kõik see teeb töö planeerimise varasemast keerukamaks ning tööülesannete paindlik jaotus aitab olukorraga hakkama saada.
Maailma Majandusfoorum ütleb, et lisaks kriitilisele mõtlemisele, analüüsioskusele ning probleemilahendusoskusele on COVID-19 kriis kordades võimendanud selliste üldoskuste vajadust nagu enesejuhtimine, aktiivne õppimine, säilenõtkus ehk vastupidavus muutlikus ja riskirohkes keskkonnas, stressitaluvus ja paindlikkus. Vaimse tervise hoidmine ja edendamine on varasemast enam nii meedia kui ka poliitika tegijate huviorbiiti tõusnud. See annab lootust, et inimeste teadlikkus neist teemadest kasvab. Kuid oma vaimse tervise eest hoolitsemisel ja psühholoogiliste toimetulekuoskuste arendamisel on vastutus jätkuvalt suuresti inimeste endi õlul.
