N, 2.02.2023

Kiri: kriisiga toimetuleku võti on oskuste arendamine

Kiri: kriisiga toimetuleku võti on oskuste arendamine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kiri lugejalt.
Kiri lugejalt. Foto: Kamilla Selina Lepik

COVID-19 kriis on ehedalt näidanud, et tehnoloogial saab olla märksa suurem roll ettevõtete ja organisatsioonide riskijuhtimises. Kuna inimestevahelised kontaktid on viirusekriisi olukorras number üks terviserisk, võimaldavad automatiseerimine, digitaalne maailm ja virtuaalkanalid tegevust jätkata. Selles kriisis jõudis digioskuste arendamise vajadus inimestele päriselt kohale. Ka tööstuses ja tootmises muutusid käsuliinid senisest virtuaalsemaks ning püüti leida täiendavaid võimalusi protsesside automatiseerimiseks. Seetõttu on väga positiivne, et alanud aastast pakub töötukassa tööandjatele arvestatavaid toetuse summasid oma töötajate digipädevuste arendamiseks.

Proovikiviks on uus olukord ka juhtidele. Kevadel suunduti päevapealt kaugtööle ning isegi piirangute kadudes jääb kodust töötamisele varasemast palju suurem roll. Seetõttu tuleb juhtidel käigult omandada virtuaal- ja hajusmeeskondade juhtimise oskus ja tööriistad. Paradoksaalsel kombel tuleb kaugtööl meeskonna juhtimises arvestada palju enam töötajate eraeluliste olukordadega ning toetada nii nõrgema enesejuhtimise oskusega kolleege kui ka töönarkomaane.

Tööandjad hindavad häid enesejuhtimise oskusi ning paindlikku töösse suhtumist. Nii mõnelgi ettevõttel on nõudlus ühel tegevussuunal kokku kuivanud, kuid teisel kasvanud mitmekordseks. Näiteks kirjeldavad palju kannatanud hotellinduse esindajad, kuidas majutuse eelbroneeringuid tehakse palju vähem ja sageli ei ole hommikul võimalik ennustada, kui palju on õhtul hotellis külastajaid. Kõik see teeb töö planeerimise varasemast keerukamaks ning tööülesannete paindlik jaotus aitab olukorraga hakkama saada.

Maailma Majandusfoorum ütleb, et lisaks kriitilisele mõtlemisele, analüüsioskusele ning probleemilahendusoskusele on COVID-19 kriis kordades võimendanud selliste üldoskuste vajadust nagu enesejuhtimine, aktiivne õppimine, säilenõtkus ehk vastupidavus muutlikus ja riskirohkes keskkonnas, stressitaluvus ja paindlikkus. Vaimse tervise hoidmine ja edendamine on varasemast enam nii meedia kui ka poliitika tegijate huviorbiiti tõusnud. See annab lootust, et inimeste teadlikkus neist teemadest kasvab. Kuid oma vaimse tervise eest hoolitsemisel ja psühholoogiliste toimetulekuoskuste arendamisel on vastutus jätkuvalt suuresti inimeste endi õlul.

Märksõnad
Tagasi üles