Juhtkiri: vana on uus

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Täiesti banaalselt kõlab lause, et kõik uus on ära unustatud vana. Aga samavõrra, kui see lause on kulunud ja ületarvitatud, on see ka tõde. Asjad ja olukorrad jõuavad ringiga tagasi sinna, kus nad kunagi on olnud. Moodsate helikandjate asemel koguvad trenditeadlikud kassette, teksapüksid lähevad säärtest taas üha laiemaks, muusikaarmastajad jõuavad tagasi retrohõnguliste rütmide juurde, kohvisõbrad on taasavastanud kohviveskid, leitud on, et Tarbeklaasi vaasid ja muu nodi, millest nõukaaja lõpus püüti vabaneda, on tegelikult ägedad.

Vanaemade sektsioonkapid on Tarbeklaasi sõpradel kõik läbi tuhnitud. Kollektsionäärid äritsevad haruldasemate eksemplaridega veebiturgudel ning ühe vaasi hind võib kerkida enneolematult kõrgeks. Õnnelikud on need, kes kunagi inetuna tundunud värvilisi klaasesemeid lihtsalt minema ei loopinud, vaid jätsid need paremaid aegu ootama. Et mine sa tea ...

Sotsiaalmeedia grupis “Eesti tarbeklaasi fännid” on liikmeid enam kui viis tuhat. Grupi reeglites on väga pikalt ja põhjalikult selgitatud, mil moel peab käima klaasesemetega kaubitsemine või nende vahetus. Siiski on kurb, kui trendihulluses minnakse pettuste, varguste ja liigkasuvõtmise teed. Müües midagi, mis on vana, peaks müüja olema ostja vastu aus ning avama eseme tausta samuti ausalt. Nii ei solgitaks turgu ega kahandataks tõeliste kollektsionääride-müüjate usaldusväärsust.