Iga jumala varahommikul, kui maailm alles tasahilju ärkab ... sõidab üks mees Viitna järve äärde. Ta vaatab ringi, hingelistki ei liigu. Nii on ikka, kui pole suvi. Ta teab, sest oma asju on tal siin ajada mitu head aastakümmet.
Mees kohmitseb veidike aega auto juures. Niiviisi. Kirves ja reha, labidas samuti ühes, suundub ta järve äärde.