Pea sama kiire oli jaekaubanduse kasv ka septembris ja oktoobris. Nii jäi suurest kriisist hoolimata ilmselt ainsaks kuuks, mil müük jaekaubandusvõrgus vähenes, eelmise aasta aprill. 2020. aasta 11 kuu jooksul tõusis jaekaubanduse müügimaht kolm protsenti. Pole paha, arvestades, et Eesti sisemajanduse kogutoodang mullu umbes samavõrra vähenes.
Jaekaubanduse tugeva tulemuse taga on mitu head põhjust. Esiteks – kui reisida ei saa ja kõrtsis käia ei tohi, siis kuidagi peavad inimesed ju raha kulutama. Teiseks – võib julgelt öelda, et osal kaubandusest ei ole läinud hästi mitte koroonaviirusest hoolimata, vaid just koroonaviiruse tõttu. Näiteks “muudes spetsialiseeritud kauplustes”, mille alla loetakse muu hulgas elektroonikakauplused, raamatupoed ja spordiärid, kasvas müük mullu pea viiendiku võrra. Ilma sunnitud kodukontorita oleks raske sellist huvi koduelektroonika ja uute jooksutossude järele põhjendada. Kolmandaks – ehk veel kõige olulisem on see, et töötus ja palgakärped on puudutanud siiski väikest osa ühiskonnast ja tarbijakindlus pole seetõttu liialt nõrgenenud. Ent mis saab edasi? Kui ettevõtlussektori majanduslik kindlustunne on viimastel kuudel paranenud, siis tarbijakindlus teeb pigem vähikäiku. Uute piirangute tõttu on ka olukord tööturul halvenenud, mis negatiivset võimendab. Siiski ei võta tööpuudus ilmselt laialdasi mõõtmeid ja enamik ostjaskonnast jätkab julget tarbimist ka uuel aastal.
/nginx/o/2016/10/21/5984503t1ha9ae.jpg)
/nginx/o/2021/01/18/13583120t1h0fbb.jpg)