R, 9.12.2022

Jäärajasõitu naudivad nii väike neiu kui ka vanad kalad

Aivar Ojaperv
, ajakirjanik
Jäärajasõitu naudivad nii väike neiu kui ka vanad kalad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
14-aastane Kelin Kork libisemas rallimehest isa jälgedes Tapa jäärajal.
14-aastane Kelin Kork libisemas rallimehest isa jälgedes Tapa jäärajal. Foto: Ain Liiva

Lääne-Virumaal on avatud kümmekond jää- ja lumerada, kus lumevallide vahel auto või mõne muu liikuriga kihutamist saavad nautida nii koduperenaised kui ka professionaalsed adrenaliinisõltlased. Oma sõiduoskuste proovimine tasuta siiski ei ole.

Sõltuvalt omanikust tuleb raja kasutamise eest tasuda viis kuni kümme eurot, kasutusel on nii tunni- kui ka päevatariif. Iga korraliku raja kõrvalt leiab nii selle haldaja kontaktandmed kui ka raja kasutamise tingimused.

Reeglina jagavad rajaomanikud infot ka Facebookis ja mujal sotsiaalmeedias.

Rajad on kasutamiseks avatud pea iga päev, kui ilm seda vähegi lubab. Nädalavahetustel võib juhtuda, et parajasti toimub rajal võistlus, kus teatud tingimusi täites saab osaleda iga soovija, kuid lihtsalt oma lõbuks sõit pole võistluse ajal võimalik.

Et võistlustel osaleda, tuleb maksta osalustasu ja olla Eesti Autospordi Liidu rahvaspordilitsentsi omanik. Selle loa hind on paraku küll igal aastal tõusnud. Ja loomulikult peab võistlejal olema peas kiiver.

Korraldatakse ka niinimetatud metsikuid võistlusi, kuid kogenud rajaomanikud seda teha ei taha, sest neil ei tohi osaleda litsentseeritud võistlejad ja õnnetuse korral võib juhtuda, et karistada saab ka korraldaja ja/või raja omanik.

Kelin Kork.
Kelin Kork. Foto: Ain Liiva

Mart Kork on Tapale ja selle ümbrusesse ehitanud jääradu juba paarkümmend aastat. Tänavune rada kulgeb veoautode krossiringil ja ka tavaliselt parklana kasutusel oleval territooriumil. “Mina olen proovinud ikka jääraja ehitada, sest see on ägedam ja peab kauem vastu kui lumerada,” rääkis Kork. “Selleks tuleb rajale vett peale vedada. Kõige tähtsam on muidugi raja põhi: mida tugevam ja siledam see on, seda parema jääraja saab.”

Endine võidusõitja peab oluliseks, et jäärada oleks tehniline, nagu sõitjad selliseid asju iseloomustavad. “Seotud kurvid, negatiivse kaldega kurvid, mitte liiga suur keskmine kiirus,” loetles ta hea jääraja tunnuseid. “Eks igaüks sõidab selle autoga, mis tal on, aga esimest korda ei soovita siiski kõige kallima ja uuema autoga tulla,” lisas Mart Kork.

Libedal rajal armastab rooli keerata ka mehe tütar, 14-aastane Kelin Kork. Tema on sel hooajal jäärajal läbinud üle 570 kilomeetri ning tahab varsti ka võistlema hakata. “Kuna isa ja vend mõlemad sõidavad, on huvi selle ala vastu olnud juba väiksest peale,” rääkis tüdruk, kelle hobiks on lisaks jäärajasõidule maalimine.

Tapa jäärada on tööpäevadel avatud õhtupoolikul, nädalavahetustel päev läbi. Keegi omanikest viibib neil aegadel ka kohal. “Muidu läheb laadaks kätte ära – üks paneb ühtpidi ringi, teine teistpidi. Nädalavahetusel oli meil siin igatahes väga rahvarohke,” ütles Mart Kork.

Kogenud rajaehitaja on ka MTÜ Rallirada eestvedaja Vello Tiitus, kelle lumering asub kodumaja kõrval Mädapeal. “Meil on lumerada, mis on muidugi korralikult kinni pressitud. Mul on isegi vastav abivahend ehitatud, mida vean maasturi järel,” tutvustas Tiitus oma lumerada.

Mina olen proovinud ikka jääraja ehitada, sest see on ägedam ja peab kauem vastu kui lumerada.

Mart Kork

jääradade ehitaja ja endine võidusõitja

MTÜ Rallirada korraldab ka võistlusi. “Esimene pidi olema juba 16. jaanuaril, aga selle koroonajama tõttu olime sunnitud edasi lükkama. Nüüd on plaanis 13. veebruaril teha. Meie seltskond käib ka mujal kui ainult kodurajal korraldamas – Kehalas ja Mõedakul näiteks,” rääkis Tiitus.

Vahakulmu raja eest seisab hea Kalmer Nelke, kes on ise samuti aktiivne jäärajavõistlustel osaleja. “Oleme täitsa kiita saanud, räägivad, et väga hea rada. Isegi Tallinnast käib rahvas sõitmas,” ütles ta. “Esimene jääst tehtud põhi läks vähe untsu, tuli konarlik, aga me lubasime seejärel piikrehvidega autod rajale ja need aitasid konarused maha siluda.”

Vahakulmus on plaan korraldada võistlus 30. jaanuaril.

Samal päeval tahetakse võistlus maha pidada ka Simuna jäärajal. “Tahtsime juba sel nädalavahetusel teha, aga olime sunnitud edasi lükkama, kuna ei saanud paberimajandust korda,” lausus Väino Haiba, kes Simunas jäärajaga seotud tegemisi eest veab.

Simuna rada on tavatult pikk, neli kilomeetrit, kuid samas kompaktne. “Kui niisama tahad harjutada, siis võta ühendust ja palun väga, aga kes tahab ikka tõeliselt kihutada, sel palume kiivri ka pähe panna, sest meie rajal saab 130 kilomeetrit tunnis kätte,” lisas ta.

Korralik rada on veel Lasilas, kus MTÜ Viru Motoklubi on korraldanud juba võistlusegi, samuti Võhu lähistel ja Laekveres. Kindlasti on neid maakonnas rohkemgi kui siinses loos kirjas.

Märksõnad
Tagasi üles