GALERII ⟩ Scoutspataljon tähistas oma kuulsaima lahingu aastapäeva ka Tapal

Scoutspataljoni võitlejad tähistasid oma kuulsaima lahingu aastapäeva ka Tapa sõjaväelinnakus. Foto: Marina Loštšina

Scoutspataljoni võitlejad tähistasid eile oma kuulsaima lahingu aastapäeva nii Eestis, Malis kui ka Afganistanis. Tapa linnakus ning Gao ja Kabuli baasides toimusid sel nädalal Scoutspataljoni aasta tähtsaimad rivistused, kus anti au 102 aastat tagasi Pikksaare jaama vabastanud eelkäijatele ning tänati silmapaistvamaid kaitseväelasi.

Tapal toimunud rivistusel rääkis Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Eero Aija, et pataljoni A kompanii 1. ja 2. rühma eelkäijad vallutasid Pikksaare jaama ja purustasid seal endast rohkem kui kümme korda suurema vaenlase väe.

"Tookord oli võiduks vaja kahte asja – head plaani koos targa juhtimisega ning vapraid mehi, kes selle plaani teoks teeksid. Õnneks tookord kummastki puudust ei olnud,“ lausus Aija.

Ta lisas, et 102 aastat hiljem, on need samuti olulised. "Seda nii keerulistel missioonidel Malis ja Afganistanis, rasketel õppustel Eestis, Lätis kui ka igapäevases teenistuses siin, Tapal,“ ütles Aija ning soovis scoutsidele meelekindlust ja vaprust püsida sisseseatud ja valitud teel.

Kaitseminister Jüri Luik sõnas, et nii nagu 102 aastat tagasi, on ka täna scoutsid Eestile väga tähtsad. "Esiteks, teie teenistus missioonidel kaugetel maadel – Eesti hindab seda väga kõrgelt. Teiseks, see valmisolek, mis on pataljonil, kes esimese üksusena läheb lahingusse, kui meie maad peaks rünnatama. Teie valmisolek on meie kaitse üks suur trump. Ja kolmandaks, väga tihe koostöö meie liitlastega, tänu millele on Eesti riigikaitsel olemas ka teine trump,“ lausus kaitseminister Jüri Luik. 

Rivistusel andis pataljoniülem väeosa teenetemärgid kaheteistkümnele Scoutspataljoni kaitseväelasele, kes on silma paistnud eeskujuliku ja pikaajalise teenistusega.

Pataljoni kuulsusrikkaima lahingu aastapäeva tähistasid ka Malis ja Afganistanis välisoperatsioonidel teenivad kaitseväelased.

Lahing Pikksaare jaama pärast toimus 21. jaanuaril 1919. aastal. Rünnaku tulemusel vallutas 47-meheline Scoutspataljoni grupp jaama, mida kaitses hinnanguliselt üle 500 punaväelase.

Pikksaare võidu tunnustamiseks ja mäletamiseks on lahingu nimi, erinevalt väeosa teistest võidunimedest, kantud pataljoni lipule. Praeguste scoutide jaoks on suuresti tegu väeosa vaimsuse, julguse ning pealehakkamise sümboliga.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline manööverüksus. Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.