Täna suri 86-aastasena kergejõustiklane Mart Vilt, kes hoidis enda käes 42 aastat 1500 meetri jooksu rekordit. Ta valiti 1966. aastal Eesti parimaks sportlaseks.
Lahkus 42 aastat Eesti rekordit hoidnud jooksulegend Mart Vilt (2)
"Jään teda alati mäletama kui üht erilise huumorimeelega särtsakat ja säravat inimest. Viimane lause, mida ta mulle veel selgelt ütles: "Anekdoot peab olema lühike ja läbipaistev, nagu on naise öösärk"," meenutas lapselaps Eliis Uudeküll oma vanaisa.
Ta ütles järelehüüdes, et vanaisa oli mees suure tähega. "Ta elas oma elu täiega, kuid see saatuslik jooks 1966. aastal jäi tal kripeldama, ta jooksis seda oma peas ikka uuesti ja uuesti läbi," sõnas Uudeküll.
2012. aastal rääkis Mart Vilt Virumaa Teatajas, et Londonis jooksis ta 17. juunil 1966. aastal NSV Liidu ja Suurbritannia kergejõustiku maavõistlusel Eesti rekordi 1500 meetri jooksus 3.39,0. See püsis ületamatuna üle 40 aasta, kuni Tiidrek Nurme sellest lõpuks 2008. aasta augustis kahe kümnendikuga jagu sai ja Pekingi olümpial rekordinumbrid 3.38,59 peale viis.
Mart Vilt arvas toona, et kui tema oleks saanud Nurmega samades oludes joosta, oleks tema tulemus oluliselt parem olnud. "Praegu on ju tartaanrajad, iga sammuga annab põrge kübekese juurde, aga kui palju samme mahub 1500 meetri sisse," arutles mees.
Londonis püstitatud Eesti rekordi kohta ütles Vilt, et teda tõmmati haneks ja tegelikult oleks ta pidanud selle jooksu võitma. "Meil oli kokkulepe, et kordamööda veame, mina esimese otsa vedasin, siis vedas Oleg Raiko, siis uuesti mina, aga seejärel tema enam ette ei läinud, tuli hoopis inglane. Mina vaatasin, et kurat, vale mees, ja hakkasin uuesti ise vedama. Kui oli jäänud 150 meetrit, siis Raiko tuhises minust mööda ja läinud ta oligi," meenutas jooksumees.
800 meetri spetsialisti Oleg Raiko võiduajaks märgiti 3.38,7, Mart Vilt jäi kolme kümnendiku kaugusele. Finišis oli Raiko omadega läbi, Vilt aga enda sõnul täiesti värske. "Loll olin, tegin vigu, oleks Raiko kokkuleppest kinni pidanud, oleksin jooksnud alla 3.38," ütles Vilt, kes oleks pidanud 5000 meetri mehena hakkama spurtima juba vähemalt 400 meetrit enne lõppu, et noorem ja lühemaid maid jooksnud konkurent ära küpsetada.
Mart Vildi tulemus oli 1966. aastal maailma edetabelis kaheksas, Londonis jäid tema selja taha Tokyo olümpiamängudel 1500 meetri jooksus neljanda koha saanud Alan Simpson ja sealsamas kaheksandaks jooksnud John Whetton.
Eesti rekord kerkis selle jooksuga paremaks isegi suurte jooksumaade Soome ja Suurbritannia rekordist.
Sama kaua ehk 42 aastat püsis ka Mart Vildi siserekord 3000 meetri jooksus, mis oli püstitatud 1967. aastal Prahas ja millest Tiidrek Nurme 2009. aastal jagu sai.
Mart Vilt lõpetas 1954. aastal Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikumi, õppis kaugõppes Minskis kehakultuuri instituudis. Ta hakkas sportima Illuka koolis, tehnikumis harrastas võrkpalli ja suusatamist. Nõukogude armees aega teenides (1954–1957) tõusis ta diviisi meistriks suusatamises ja jooksualadel.
Alates 1958. aastast suunas tema treeninguid Aleksander Tšikin. Vilt oli 1964., 1965. ja 1966. aastal Genfis SATUS-e ja 1964. aastal Pariisis l'Humanite'i krossil üks auhinnavõitjaid, 1967. aastal tuli ta Euroopa sisemängudel 3000 meetri jooksus neljandaks ja 1966. aasta EM-il 1500 meetri jooksus 14. kohale (eeljooksus 3.42,7).
Nõukogude Liidu meistrivõistlustel võitis ta 1500 meetri jooksus 1965. aastal hõbeda ja 1966. aastal kulla ning Suurbritannia ja NL-i maavõistlustel püstitas 42 aastat püsinud Eesti rekordi 3.39,0 (1966. aastal maailma edetabeli kaheksas tulemus). Vilt tuli aastatel 1958–1969 1500 meetri ja 5000 meetri jooksus ning murdmaajooksus kokku üheksa korda Eesti meistriks, sai kaheksa hõbedat ja ühe pronksi ning oli kahel korral Eesti meister ka 4 x 1500 meetri teatejooksus.
Aastatel 1964–1967 parandas ta 12 korda Eesti rekordit: viis korda 1500 meetri (3.45,0 – 3.39,0) ja 5000 meetri jooksus (13.59,4 – 13.47,8) ning korra 3000 meetri jooksus staadionil (8.09,4) ja hallis (8.02,2). 1963. aastal oli ta Eesti rekordi püstitajaid 4 x 1500 meetri teatejooksus. Veel isiklikke rekordeid: 800 m – 1.50,2 (1967), 1000 m – 2.22,4 (1966).
1966. aastal valiti ta Eesti parimaks sportlaseks. Vilt kuulus 31 korda Eesti ja üheksa korda Nõukogude Liidu koondisse. 1965. aastast alates oli ta spordiseltsi Kalev auliige. Alates 1957. aastast töötas ta Jõhvi spordiklubis suusatreenerina, Kohtla-Järvel spordimetoodikuna ja treenerina ning Kalevi linnanõukogu esimehena, hiljem oli ehitaja ja Roela kooli kehalise kasvatuse õpetaja. Tema sulest ilmus ka mitu raamatut.
Vilt suri koroonaviirusega nakatumise tagajärjel.
Mart Vildi tütar Mirje on Tallinna ülikooli kehakultuuriteaduskonna magister ja tuntud fitnessitreener.