42 aastat Eesti rekordit hoidnud Mart Vilt lahkus taevastele jooksuradadele

Suri jooksulegend Mart Vilt. Foto: Arvet Mägi

Esmaspäeval suri koroonaviiruse tõttu 85-aastasena kergejõustiklane Mart Vilt, kes hoidis enda käes 42 aastat 1500 meetri jooksu Eesti rekordit. 1966. aasta parim sportlane jooksis saatuslikku jooksu mõtteis aina uuesti.

Anekdoot peab olema lühike ja läbipaistev, nagu on naise öösärk. See lause, mida vanaisa lapselaps Eliis Uudeküllile ütles, oli väga vanaisalik. “Jään teda alati mäletama kui üht erilise huumorimeelega särtsakat ja säravat inimest,” meenutas Eliis Uudeküll. Oskust sütitada teistes säärast võistlushimu, nagu oli temas endas, lausa mängeldes inimestes hasarti tekitada on isas imetlenud fitnessitreenerist tütar Mirje Vilt.

Käbi ei kuku mõistagi kännust kaugele. Nii meenubki talle, kuidas ta viieaastaselt isaga esimest korda suusatamas käis.

“Ise pani ees metsa, ma siis ukerdasin järele. Jõudsin mäkke. Vaikus. Läks pisut aega. Kõlasid julgustavad hüüded, aga mitte kohe,” meenutas Mirje Vilt. Sellest kasvas suur armastus: isa õhutusel läks tütar suusatrenni.

Tallinna ülikooli kehakultuuriteaduskonna magister mäletab, kuidas ta isaga tööl kaasas käis. Samal ajal kui isa Mart oli Kohtla-Järve spordihoones tähtis mees koosolekutel, vaatas tütar huvitatult treeninguid. “See põnevus on siiani meeles. Igal saalil oli oma lõhn,” rääkis Mirje Vilt. Mart Vilt oli läbinisti spordimees, peres oli loomulik, et ettevõtmisi kandis sport ja külalised haarati kohe kampa.

“Mäletan hästi, marjade küpsemise ajal tõi ta mulle alati vartega mustikaid ja maasikaid. Teadsin kohe, et ta käis metsas jooksmas,” lausus tütar.

Toomas Väinaste rääkis, et kui ta oli Roela sovhoosis juba natuke suuremaks ülemuseks saanud, kutsus ta oma tuttava Mart Vildi sinna tööle. “Alguses oli ta töödejuhataja, pärast vedas eest sovhoosi spordielu kuni nõukogude aja lõpuni välja.”

Väinaste meenutas, et Vildil oli väga hea suhe huumoriga ning ta oli kõva naistemees. “Suhtlesime päris aktiivselt ja naisi vahetus tal ikka päris palju,” ütles Väinaste.

Mart Vilt (2. III 1935 – 25. I 2021)

• Spordipisik Illuka koolist, Nõukogude armees tõusis ta diviisi meistriks suusatamises ja jooksualadel.
• 1958. aastast oli tema treener Aleksander Tšikin.
• 1964., 1965. ja 1966. aastal Genfis SATUS-e ja 1964. aastal Pariisis l’Humanite krossi auhinnavõitja.
• 1967. aastal Euroopa sisemängudel 3000 meetri jooksu neljas ja 1966. aasta EM-il 1500 meetri jooksu 14. koht.
• Nõukogude Liidu meistrivõistlustel võitis ta 1500 meetri jooksus 1965. aastal hõbeda ja 1966. aastal kulla ning Suurbritannia ja NL-i maavõistlustel püstitas Eesti rekordi 3.39,0.
• Aastatel 1958–1969 oli 1500 meetri ja 5000 meetri jooksus ning murdmaajooksus üheksa korda Eesti meister. Sai kaheksa hõbedat ja ühe pronksi ning oli kahel korral Eesti meister 4 x 1500 meetri teatejooksus.
• Aastatel 1964–1967 parandas 12 korda Eesti rekordit.
• 1966. aastal Eesti parim sportlane.
• Vilt kuulus 31 korda Eesti ja üheksa korda Nõukogude Liidu koondisse. Oli aastast 1965 spordiseltsi Kalev auliige.

2013. aastal rääkis Mart Vilt ajalehes Põhjarannik: “Muidu ma enam ei jookse, aga ilusatele naistele järele ikka. Tulebki hakata jälle uue järele vaatama, sest praegune silmarõõm on sõitnud pikemaks ajaks Ukrainasse.”

Eliis Uudeküll ütles, et vanaisa oli mees suure tähega. “Ta elas oma elu täiega. Kuid see saatuslik jooks 1966. aastal jäi tal kripeldama, ta jooksis seda oma peas ikka uuesti ja uuesti läbi,” sõnas Eliis Uudeküll.

2012. aastal rääkis Mart Vilt Virumaa Teatajas, et Londonis jooksis ta 17. juunil 1966. aastal NSV Liidu ja Suurbritannia kergejõustiku maavõistlusel Eesti rekordi 1500 meetri jooksus 3.39,0. See püsis üle 40 aasta, kuni Tiidrek Nurme sellest lõpuks 2008. aasta augustis kahe kümnendikuga jagu sai ja Pekingi olümpial rekordinumbrid 3.38,59 peale viis.

Mart Vilt avaldas toona arvamust, et kui tema oleks saanud Nurmega samades oludes joosta, oleks tema tulemus oluliselt parem olnud.

Londonis püstitatud Eesti rekordi kohta ütles Vilt, et teda tõmmati haneks ja tegelikult oleks ta pidanud selle jooksu võitma. “Meil oli kokkulepe, et kordamööda veame, mina esimese otsa vedasin, siis vedas Oleg Raiko, siis uuesti mina, aga seejärel tema enam ette ei läinud, tuli hoopis inglane. Mina vaatasin, et kurat, vale mees, ja hakkasin uuesti ise vedama. Kui oli jäänud 150 meetrit, siis Raiko tuhises minust mööda ja läinud ta oligi,” meenutas jooksumees.

800 meetri spetsialisti Oleg Raiko võiduajaks märgiti 3.38,7, Mart Vilt jäi kolme kümnendiku kaugusele. “Loll olin, tegin vigu, oleks Raiko kokkuleppest kinni pidanud, oleksin jooksnud alla 3.38,” rääkis Vilt.

1966. aastal oli tema tulemus maailma edetabelis kaheksas. Sama kaua kui 1500 meetri jooksu rekord püsis Mart Vildi 1967. aastal Prahas püstitatud 3000 meetri jooksu siserekord, millest Tiidrek Nurme 2009. aastal jagu sai.

Mart Vilt oli mitmekülgne mees, oma kulu ja kirjadega andis ta välja kümmekond raamatut, elulooliste teoste kõrval kaks anekdoodikogumikku ning 2013. aastal koguni lasteraamatu loomadest.