Käsitööõlut pruulib pruulmeister, mitte õlletehase turundusosakond ⟩ Haljala õlletehast müüdi pikalt, seda pakuti ka Eesti väiketootjatele

Haljala õlletehas Foto: Marianne Loorents

Hiljuti Soome õlletootja Pyynikin omandusse läinud Haljala õlletehasel pole just pikk ajalugu – esimesed märkmed läksid selle kohta kirja 1974. aastal. Eesti väiketootjad on elevil: kui soomlased osutuvad tõsisteks tegijateks, mitte jutumeesteks, võivad Eesti käsitööõlleturul tekkida värinad.

Kes või mis on Pyynikin, arutlevad õllesõbrad kommentaariumites ja sotsiaalmeedias. Käsitööõlletootja? Suurtootja? On nad kodumaal Soomes tuntud ja tegijad?

Kõigepealt tuleb ära seletada mõiste “käsitööõlu” taust. Sõna tema praeguses tähenduses tõi seitse-kaheksa aastat tagasi eesti keelde ilmselt Põhjala pruulikoja tegevjuht ja Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liige Enn Parel. Praegu tunnistab ta häbenemata, et tegemist on ebaõnnestunud tõlkega ingliskeelsest väljendist craft beer. ”Olen kuulnud ka väljendit “meistriõlu”, mis on juba natuke parem, aga “käsitööõlu” on tõesti segadust tekitav väljend,” ütles Parel. “See sõnapaar toob silme ette kuskil pliidil mõlaga virret segava külamehe. Aga meie väiketootjate õlu nõnda ei valmi. Ka meil on automaatika ning viietonnised keedukatlad.”