Märgalade päev tõstab fookusse puhta vee ja kutsub matkama

Laupäeval saab räätsad alla panna ja Viru raba uudistama minna. Foto: Marko Saarm

Tänasel rahvusvahelisel märgalade päeval pööratakse kogu maailmas tähelepanu sellele, et neis paikades asuvad inimkonnale olulised puhta vee varud.

"Kuigi Eestis on puhas joogivesi kättesaadav, ei saa öelda, et meie märgaladega kõik kõige paremas korras oleks," märkis keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Taimo Aasma.

Kaks kolmandikku meie kunagistest soodest ja soometsadest on kuivendusest mõjutatud, paljude jõgede sänge on muudetud ning veevoolu paisudega tõkestatud. Seepärast tegeletakse ka Eestis aktiivselt soode veerežiimi taastamisega ja vooluveekogudelt kunstlike tõkete eemaldamisega. Viimase kümne aasta jooksul on Eestis taastatud üle 12 000 hektari soid.

"Lisaks puhta vee säilitamisele ja imeliste looduselamuste pakkumisele on märgalad üliolulised kliimamuutuste puhvrina," tõdes Taimo Aasma. "Loodusliku veerežiimiga raba võib siduda igal aastal kuni tonni süsinikku hektari kohta," nimetas ta põhjused, miks meil on jätkuvalt vaja tegeleda märgalade kaitse ja rikutud soode looduslikkuse taastamisega.

Rahvusvahelist märgalade päeva tähistatakse iga aasta 2. veebruaril, mis on märgalasid kaitsva Ramsari konventsiooni sõlmimise aastapäev. Tänavu saab see vanim siiani toimiv rahvusvaheline looduskaitsekokkulepe 50-aastaseks.

Eestis ei tähistata Ramsari konventsiooni juubelit mitte traditsioonilise teaduskonverentsiga, vaid praegusi reegleid järgides hoopis hajutatumalt –  66 loodusmatkaga üle terve Eesti.

Osa matku on toimunud ja osa ees ootavate matkade grupid juba täis, kuid siin kandis on võimalik end kirja panna näiteks laupäevasele räätsamatkale Viru rabas või jalgsimatkale Altja loodusrajal ning pühapäeval toimuvatele jalgsimatkadele Neerutis, Lahemaal ja Peetla rabas.

Lähem info kõigi matkade kohta ja registreerimine SIIN.