Ei tohi harjuda lõhkumisega

Piret Saul-Gorodilov. Foto: Ain Liiva

Ühed teevad ja loovad, saavad sellest protsessist hea energia. Teised tulevad, lõhuvad, lammutavad ja ilmselt naudivad seda tegevust. Kõlab nagu inimloomus, mille vastu pole mõtet võidelda. Või siiski?

Palju on neid inimesi, kes naudivad protsessi. Kas valmib siis taies, maitsev lõuna või hoopis suusarada. Suusarada, millel kümned teised saavad sõita, sporti harrastada, või kasvõi vaikselt liueldes värsket õhku hingata ja loodust nautida.

Ja siis tuleb see teine, kes naudib pahupoolset protsessi. Tema protsess seisneb teiste loodu lammutamises. Igaüks valib ise, millise jälje ta endast jätab. Suur vahe on jäljel, mis tekitab imetlusega seotud küsimuse, kes tegi, ja jäljel, mis paneb tegija järele karmilt pärima.