Politseiviktoriini kokkuvõte ⟩ Uued teadmised

Rakvere politseijaoskond. Foto: Arvet Mägi

Rakvere politseijaoskonna ja Virumaa Teataja koostöös tehtud politseiviktoriinile tuli 1133 vastust. Küsimused ja valikvastused koostas politsei.

"Politseil on hea meel, et meie koostatud politseiviktoriini lahendas nii palju teadmiste kontrollijat," sõnas Rakvere politseijaoskonna piirkonnavanem Kristi Rist. "Viktoriiniga püüdsime pakkuda natuke meelelahutuslikku nuputamist ning samas jagada ka olulist infot olukordadest, millega võime kõik igapäevaelus kokku puutuda," lisas ta.

Risti sõnul on 97% vastanutest teadlikud sellest, kuidas peab käituma lähisuhtevägivalla korral. Alati tuleb sellest teavitada hädaabinumbril 112.

"Juhul, kui keegi peaks tundma ebakindlust 112 numbri valimisel, on vägivaldses lähisuhtes olemise puhul võimalik pöörduda otse ohvriabi töötaja poole," selgitas Rist ja lisas, et Rakveres on Ohvriabi täiesti olemas. See asub Rakvere politseijaoskonnas, kuid Ohvriabi ei kuulu politsei ridadesse.

Risti sõnul oli keerulisem küsimus viibimiskeelu kehtestamise kohta. Viibimiskeeldu saab politsei kehtestada ka vaimse vägivalla puhul. Selleks ei pea olema tüli jõudnud füüsilise vägivallani. Kohapeal saab politseiametnik kehtestada viibimiskeelu kuni 12 tundi. Sellele vastusele vastasid 1133-st õigesti vaid 256 viktoriinis osalenut ehk 23% vastanutest.

Öörahu kellaaegu teadis natuke enam kui pooled vastanutest. Öörahu on 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-n. Pea pooled olid õigeks pidanud vastuse, mis kehtis seaduse järgi kuni 2014. aastani, milleks on 23.00 kuni 06.00. Selliselt oli seaduse järgi kehtestatud öörahu siis, kui võeti vastu korrakaitseseadus.

"Relvade hoidmine ja teadmine, kuidas nendega ümber käia, on äärmiselt oluline," jätkas Rist. Vastustest joonistus välja, et 98%  teab, et relvakapi võti võib olla ainult relvaomaniku käes. "Sedasi saame me tagada selle, et relvad ei satuks kolmandate isikute kätte ega juhtu sellest tulenevalt mõnda suuremat õnnetust," sõnas Rist.

Tänavaliikluses võidakse sattuda sellisesse olukorda, kus õhku jääb küsimus: "Kellel siis on õigus?" Küsimusele, kas ülekäigurajal sõidutee ületamisel  jalgrattaga sõites on ratturil eesõigus, vastas enamus õigesti – jalgratturitel on tee ületamise eesõigus vaid siis, kui jalgrattur ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. "Teoorias on meie teadmised head, kuid kahjuks praktikas kiputakse seda teadmist unustama ning jalgratturid siiski tihtipeale ületavad jalgrattaga sõites ülekäiguraja, andmata teed sõidukijuhtidele," selgitas Rakvere politseijaoskonna piirkonnavanem Kristi Rist ja lisas: "Aitäh kõigile, kes vastasid meie viktoriinile ning loodan, et kõik leidsid enda jaoks siit mõne huvitava fakti või said oma teadmistele veelkord kinnitust."