Rakvere reoveest leiti vähe koroonaviirust

Koroonaviiruse reoveeseire kaart näitab 2021. aasta veebruari esimese nädala andmeid. Foto: Tartu Ülikool

Tartu ülikooli juhitava reoveeseireuuringu sellenädalastest tulemustest selgus, et koroonaviiruse sisaldus reovees on nädala jooksul hüppeliselt kasvanud ja on on rekordiliselt suur. Rakvere osutus madala viirusesisaldusega piirkonnaks.

Terviseameti hinnangul on nakatumiste kasv piirangute leevenemise järel ootuspärane, kuid uuringutulemused teevad valvsaks.

Uuringu juhi, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professori Tanel Tensoni sõnul on seekordsed näidud uuringu ajaloo suurimad.

Kui veel nädala eest oli väga suure viirusesisaldusega proove keskmise ja väikse sisaldusega proovidega pea võrdsel hulgal, siis nüüd on 20 suuremast proovivõtukohast 14-s viirusesisaldus väga suur.

"Võib öelda, et nii kõrget viirusetaset pole meie proovid seni näidanud. Siit võib välja lugeda, et nakatunuid on nädalaga rohkelt lisandunud pea üle Eesti," selgitas Tenson.

Rakvere on kaardil tähistatud rohelise täpiga, mis näitab, et siinsetest proovidest on leitud kuni 100 viirust milliliitris, ja annab märku, et piirkonnas on viirusekandjaid vähe. Paide on märgitud kollase ehk keskmise tasemega. Lääne-Virumaa naabrid Harjumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa on punasetäpilised – see märgib viiruse laiemat levikut. 

Reoveeseireuuring on terviseametile kasulik ja abistav tööriist. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul teevad peaaegu üle riigi suured viirusenäidud reoveeproovides kindlasti valvsaks ja ettevaatlikuks, kuid teised näitajad ei ole haigestumise hüppelisele kasvule viidanud.

"Uute COVID-19 juhtude arv on olnud viimastel nädalatel väga suur, kuid pigem stabiilsel tasemel. Samuti on püsivalt kõrgel tasemel varjatud levikule viitav positiivsete testide osakaal. Ka haiglaravil olevate inimeste arv on püsinud stabiilsel tasemel," rääkis Sepp. Ta lisas, et pärast piirangute leevendamist on haigestumuse kasv ootuspärane.

"Kuigi selle uuringu tulemused ei ole alati üks ühele võrreldavad tuvastatud COVID-19 haigusjuhtude arvuga, aitab uuring ennetavalt meie pilke ja tegevusi suunata ning valmisolekut luua," ütles Hanna Sepp. 

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades. Koroonaviiruse seire reoveest annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Uuring aitab avastada varjatud koldeid ja jälgida muutusi puhangudünaamikas. Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd Eesti keskkonnauuringute keskuse ja veeettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.