Päästeamet: pakasega vältige ülekütmist

Pakaseliste ilmadega ahju küttes tuleks teha seda pigem sagedamini ja vähem korraga, ühtlasi arvestades, et kütmiste vahele jääb vähemalt kaheksa tundi. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Päästeameti varasem kogemus on näidanud, et külmakraadide kasvades kipub suurenema tulekahjude ja tules hukkunute arv.

Alanud nädalaks ennustab ilmateenistus krõbedaid külmakraade ning miinimumid võivad langeda alla –20 kraadi. Päästeamet meenutab, et tuleb järgida ohutu kütmise põhitõdesid.

"Külma ilmaga tahetakse kütta kodu korraga võimalikult soojaks. Arvestada tuleb aga sellega, et ülisuur koormus võib mõjuda küttekoldele hävitavalt ja sooja kodu asemel võib hoogsa kütmise tagajärg olla hoopis tulekahju. Seega tasub külmal ajal kütta ahju korraga vähem, aga mitu korda," rääkis päästeameti ennetustöö osakonna juht Viktor Saaremets. "Meeles tuleb pidada, et kahe kütmise vahele peaks jääma vähemalt kaheksa tundi. Siis jõuab ahi piisavalt jahtuda ja uuesti kütmine on ohutu."

Hoolitseda tuleb selle eest, et ahju, pliidi ja kamina läheduses ei oleks mööblit, vaipu, küttepuid, pappkarpe ega muid kergesti süttivaid esemeid. Hoolega peab jälgima, et siibrit ei suletaks liiga vara. "Kõige ohutum siibri sulgemise aeg on siis, kui söed enam ei hõõgu. Pärast ahjuukse sulgemist kulub selleks umbes 20 minutit," selgitas Saaremets.

Kui lisasoojuse saamiseks on vaja kasutada elektrilisi radiaatoreid, soojapuhureid ja soojuskiirgureid, ei tohi neid riideesemete ega ka teiste süttivate materjalidega kinni katta ning elektrisüsteemi ei või üle koormata.

Torustiku külmumise vältimiseks tasub veetorud katta lisaisolatsiooniga. "Mingil juhul ei tohi jäätunud torusid sulatada lahtise tulega, näiteks leeklambiga," pani Viktor Saaremets kõigile südamele. Jäätunud torude sulatamiseks on kõige ohutum kasutada soojakaableid või järelevalve all olevat soojapuhurit.

Koos õigete kütmisvõtete järgimisega soovitab päästeamet üle kontrollida kodus olevad suitsu- ja vingugaasiandurid.