/nginx/o/2021/02/08/13618663t1hf5d7.jpg)
Eesti Pandipakend (EPP) kogus eelmisel aastal kokku ja suunas taaskasutusse üle 266 miljoni ühekordse kasutusega joogipakendi, millel oli pandimärk. Hoolimata pandeemiast tingitud piirangutest ja ära jäänud suurüritustest oli eelmise aasta tagastus rekordiline. Ühe elaniku kohta tagastati enim pakendeid Hiiumaal ja Lääne-Virumaal.
Kui 2019. aastal suunas EPP taaskasutusse 250 miljonit pandipakendit, siis eelmisel aastal kasvas see arv 6,3 protsenti ehk 266,6 miljoni pakendini. Lääne-Viru maakonnast suunati eelmisel aastal taaskasutusse 14 miljonit pandipakendit, mida on 1,3 miljoni võrra rohkem kui aasta varem.
Kõige aktiivsemalt tagastasid pandimärgiga pakendeid Hiiumaa ja Lääne-Viru maakonna elanikud – vastavalt 240 ja 239 pakendit maakonna elaniku kohta. Koguseliselt oli suurim tagastus Harjumaal, kust EPP suunas taaskasutusse 119,4 miljonit pakendit ehk 45 protsenti kõikidest Eestis kokku kogutud pandipakenditest.
Mullu koguti kokku ja suunati taaskasutusse kümnest Eestis müüdud pandipakendist enam kui üheksa.
"Kuigi eelmisel aastal jäid ära mitmed suurüritused, Eestit külastas drastiliselt vähem turiste ja mõned toitlustusasutused olid sunnitud tegevuse lausa peatama, suurenes taaskasutusse suunatud pakendite hulk 16 miljoni võrra. Väikse, kuid olulise panuse andsid koolilapsed, kes kogusid keskkonnakampaania #ärarääma raames kokku 31 000 pakendit, mis muidu oleksid oma elukaare prügikastis lõpetanud. On selge, et Eesti elanike keskkonnateadlikkus on veelgi kasvanud ning taaskasutusele pööratakse aina enam tähelepanu," rääkis Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba.
Viimase 16 aasta jooksul on Eesti pandisüsteemi kaudu kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud pea 4,3 miljardit üks kord ja korduskasutatavat pandipakendit.
/nginx/o/2016/02/15/5048197t1h8863.jpg)