Neli olukorda, kus kindlustus võib tagasinõude esitada

Liiklusõnnetusse sattunult võib kindlustus neljal juhul hüvitise tagasi nõuda. Foto: Elmo Riig

Kohustusliku liikluskindlustuse mõte seisneb selles, et õnnetusse sattudes ei peaks tekitatud kahju ise kinni maksma või kannatanu rollis kahjusid süüdlaselt sisse nõudma. Küll aga on kindlustusel teatud juhtudel õigus välja makstud hüvitist süüdlaselt tagasi nõuda.

Kindlustus nõuab süüdlaselt hüvitise täies ulatuses tagasi ka juhtudel, kui süüdlane õnnetuse järel sündmuskohalt lahkub. Sageli kiputakse lahkuma siis, kui kannatanu ise füüsiliselt kohal ei viibi. Näiteks olukorras, kui parklas tekitatakse uksega teisele sõidukile mõlgid või kui kogemata liiklusmärgile otsa tagurdatakse. “Selliseid juhtumeid tuleb ette rohkem, kui võiks. Enamasti lahkutakse teadmatusest, sest autojuhid ei ole kursis, et ka need kahjud hüvitatakse liikluskindlustuslepingu alusel,” selgitas IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse tootearendusjuht Triin Kääramees.

Levib eksiarvamus, et liikluskindlustus ei kata roolijoodiku tekitatud kahjusid. “Oluline on teada, et kannatanu hüvitisest ilma ei jää, lihtsalt hiljem nõuab kindlustus selle täies ulatuses süüdlaselt tagasi,” ütles Kääramees. Liikluskindlustuslepingu alusel hüvitatakse nii vara- kui ka isikukahjud, viimase puhul on kaetud ka matusekulud, ülalpidamis- ja töövõimetushüvitis.