Ohtlik viirus jõudis Eestisse

Toomas Herm
, ajakirjanik
Copy
Praegu kättesaadavad epidemioloogilised ja viroloogilised tõendid viitavad, et A(H5N8) gripiviirus ei ole omandanud inimeselt inimesele püsiva leviku võimet
Praegu kättesaadavad epidemioloogilised ja viroloogilised tõendid viitavad, et A(H5N8) gripiviirus ei ole omandanud inimeselt inimesele püsiva leviku võimet Foto: Mailiis Ollino

Kui veel eile oli linnugripp Eestist saja kilomeetri kaugusel, siis täna on see kohal. Tallinnast Kopli poolsaarelt leitud kühmnokkluigel tuvastati eriti ohtlik lindude gripi viiruse tüvi H5N8.

Kanu kasvatava OÜ Äntu Mõis juhatuse liige Lauri Bobrovski rääkis eile, et Eestist saja kilomeetri kaugusel olev linnugripp pole nii lähedal meile veel olnud. "Paneb pinge peale," tunnistas ta ja lisas, et samas on see lindudele ohtlik haigus pakkunud kõneainet igal kevadel.

Tänavu aga on teisiti. Äriühingu tegevjuht Diivi Põdersoo selgitas, et kevaditi tulenes linnugripi teema lindude rändest. Tänavu aga on ohtlik haigus teadmata põhjustel liikvel juba talvel. "See on kummastav," sõnas ta.

Sigade Aafrika katku puhangu ajal veterinaar- ja toiduametis töötanud Põdersoo rääkis, et linnugripp levib seakatkust tunduvalt kiiremini, sest liigub õhus. Seakatkuga võitlemisel aga saadi suure kogemuse võrra rikkamaks.

"2017. aastal läks linnugripp meist imekombel mööda," nentis Põdersoo ja lisas, et linnukasvatajad teevad kõik selleks, et ohtlikust haigusest pääseks. "Ma tean, et suured kasvatajad tahavad näidata väikeste peale," jätkas äriühingu tegevjuht. Tema sõnul võtsid paljud eelmise aasta kevadel omale koduaias paar kana kasvatada. Kanakasvatajatele bioohutust õpetava Põdersoo sõnul hoolivad ka väiksemad linnukasvatajad oma sulelistest, on teadlikud bioohutusnõuetest ja järgivad neid.

Põdersoo rääkis, et Äntu linnukasvanduses on palju tehtud selleks, et bioohutuse taset kõrgel hoida. Ta tõi näiteks, et töötajad vahetavad tööle tulles riided ja jalatsid, kõikide lindlate juures on desomatid. Linnukindlaks on tehtud söödahoidla, et ei tuvid ega rändlinnud sinna ei pääseks. Samuti ei lubata linnukasvanduse maaalale võõraid. Töötajatele aga on soovitatud töövälisel ajal ise linnukasvatusega mitte tegelda.

Põdersoo hinnangul ei pea hoolsad olema mitte ainult linnukasvatajad, vaid kõik kodanikud, näiteks tuleks hukkunud lindu või linde nähes leiust veterinaarile teatada.

Virumaa regionaalse kriisikomisjoni esimees, Ida päästekeskuse juht Ailar Holzmann selgitas, et kui linnugripp võtab kriisi mõõtmed, ei juhi kriisi ohjamist mitte päästjad, vaid endine veterinaar- ja toiduamet, praeguse nimega põllumajandus- ja toiduamet. Paljude kriisiõppuste ja sisejulgeolekuasutuste keeli "põllu" ehk konkreetsete sündmuste kogemusega Holzmann ütles, et praegu on õige aeg võimalikuks kriisiks valmistuda. Et mitte korrata vigu, mida tehti sigade Aafrika katku alguses, kus ühtset tegevusplaani ei olnud ja loodeti regionaalsetele asutustele.

"Täna on võimalik teha ennetavaid tegevusi," jätkas Holzmann. Tema sõnul on tähtis paika panna info liikumine, selgitada välja ohud ja kes mida peab tegema, kui linnugripp siia jõuab.

Põllumajandus- ja toiduameti kommunikatsioonispetsialist Elen Kurvits kinnitas, et ametkonnal on tegutsemisplaan olemas. Seda nõuab juba seadus. Ta viitas, et linnugripp inimesele ohtlik ei ole, küll aga võib teha suurt majanduslikku kahju.

Kurvitsa sõnul on suured linnukasvatajad ohtudest teadlikud. Samas tunnistas ta, et väiksemad tegijad ei pruugi tunnetada neil lasuvat vastutust. Kurvits rõhutas, et kindlasti tuleb surnud linnust teavitada veterinaari.

Kopli poolsaare leiust rääkides ütles põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda, et tegemist on esimese sellelaadse leiuga Eestis. "Kuna selle haiguse vastu puudub vaktsineerimise võimalus ja ravi, siis tuleb nakatumisest hoidumiseks oma kodulinde hoida sisetingimustes," jätkas ta. "Haigestumise korral tuleb viiruse leviku vältimiseks linnud hukata ning sööt, söödanõud, jäätmed ja muu materjal, mis võivad olla viirusega saastunud, nõuetekohaselt töödelda või hävitada. Kogu eeltoodud tegevus toimub põllumajandus- ja toiduameti järelevalveametniku kontrolli all. Uued linnud saab ruumidesse tuua peale täielikku puhastust ja desinfektsiooni," selgitas Kalda.

Tagasi üles