Rakvere linna ja noore ema kohtusaagas on niiditõmbaja siseministeerium

Juriidika huvides peab noor ema kannatama ära kohtusaaga ja ootama otsust, kas võib panna oma tütre nimeks Nelery või mitte. Foto: Ain Liiva

Pikka aega on kestnud kohtuvaidlus Rakvere linna ja noore ema vahel. Vaieldakse selle üle, kas emal on õigus panna oma lapsele nimeks Nelery või mitte. Linnavõimud keeldusid y-lõpulist nime registreerimast.

Vaatamata sellele, et noor ema on saanud eri kohtuastmetes mitu võitu, viis omavalitsus asja hiljuti riigikohtusse. See on juba teine kord, kui kolmanda ehk kõrgema astme kohus seda asja arutab.

Rakvere nüüdseks juba endine abilinnapea Rainer Miltop on varem öelnud, et nime registreerimisest keeldunud ametnik lihtsalt järgis seadust. Miltop kinnitas toona, et omavalitsusel ei ole ema soovitud lapse nimepildi vastu midagi.

Miks siis pärast mitut nime registreerimist lubavat kohtuotsust siiski linn jälle kohtusse läks? Rakvere linnapea Triin Varek ütles, et asi on juriidikas. "Loomulikult on tegemist inimeste ja emotsioonidega, sellest on väga kahju," lisas ta. Samas viitas meer, et analoogne olukord oleks võinud juhtuda ükskõik millises omavalitsuses. Riigikohtu lahendit on Vareku sõnul vaja edaspidise praktika rakendamiseks. Seda juba siis kõikides omavalitsustes.

Küsimusele, kes oli riigikohtusse mineku algatajaks, kas linn või siseministeerium, vastas Varek, et see oli ühine otsus. "Kuna siseministeerium ei saa olla edasikaebaja, siis linn on siin nagu vahend, ma ei tea, mis see õige sõna on," selgitas linnapea ja rõhutas, et edaspidise kohtupraktika huvides on riigikohtu lahend oluline.  "Ministeeriumil on huvi, et küsida riigikohtult," lisas Varek. Linn on tema sõnul kohtusaagale kulutanud vaid linnasekretäri kui juristi tööaega. "Me ei ole kedagi eraldi palganud," kinnitas Varek.

Riigikohtu pressiesindaja Arno Põder selgitas, et tavaliselt kulub menetlusse võtmise või mittevõtmise otsustamiseks paar kuud. Et see asi on juba kord arutlusel olnud, siis pressiesindaja sõnul võib nüüd kuluda vähem aega.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas selgitas, et siseministeerium kavandab, korraldab ja koordineerib isikunime valdkonda Eestis. Tema sõnul on praegusel juhul tegemist olukorraga, kus omavalitsuse ametnik täitis nimeseadust, mille kohaselt võõrkeelne eesnimi peab olema teises riigis eesnimena kasutusel, et seda saaks panna siin lapsele nimeks. "Õigusselguse saamiseks peame vajalikuks saada riigikohtu seisukoht, et kujundada ühtne praktika võõrtähti sisaldavate eesnimede andmisel," lisas Pungas.