Kiri: Rakvere lahing, mis lõi Eesti

Andres Jaadla. Foto: Ain Liiva

Lähenemas on Eesti vabariigi 103. sünnipäev ning minuni jõudis hiljuti põnev teave ajaloosündmusest, millest üsna vähene osa on olnud klassikalises ajalookäsitluses. Kindlasti me teame ajalooõpikutest Ümera lahingut ja jäälahingut Peipsi peal, kuid ajalooõpikutes ei ole juttu ühest suurimast keskaja lahingust, millest ka eestlased osa võtsid ja mida tuntakse Rakvere lahingu nime all.

Jutt on Eestimaa kujunemise mõttes väga olulisest sündmusest, millest möödub 18. veebruaril 753 aastat ning mis toimus just Rakvere lähistel. Tegu on lahinguga, mis määras Eestimaa territoriaalse ulatuse suuresti nendes piirides, nagu see on tänaseni. Võib öelda, et 1268. aasta 18. veebruari Rakvere lahingu ja sellele järgnenud heitlustega tekkis Eesti.

Sellest on kirjutanud väga põnevalt ajaloolane Andres Adamson. Adamsoni hinnangul oli Rakvere lahing keskaja suurim ja ka veriseim lahing, mis pani paika Venemaa ja Liivimaa territoriaalsed jõujooned aastasadadeks ja määras suuresti ära praeguse Eesti territooriumi. Rakvere lahinguga – koos selle eel- ja järellooga – kinnistati lääne ristisõdijate ja roomakatoliku kiriku ning venelaste ja kreekakatoliku kiriku jõuvahekorrad enam kui 200 aastaks.