Eriti ohtlik linnugripp jõudis Lääne-Virumaale

Eriti ohtlikku lindude grippi nakatumine tuvastati Viru-Nigula vallas asuvas osaühingus Telo Talus kus on hetkel üle 70-ne linnu.

Nimetatud äriühingust ei soovitud juhtunust rääkida ja soovitati pöörduda veterinaarkeskuse poole.

Põllumajandus- ja toiduameti Ida regiooni juhtivspetsialist Kaja Vainula rääkis, et nakkuskolde ümber on kehtestatud kaks tsooni: kolme kilomeetri raadiuses on ohutsoon, 3-7 kilomeetri raadiuses järelvalvetsoon.

Vainula sõnul kontrollitakse esmalt ohutsooni jäävate linnukasvatajate bioohutusnõuete täitmist, vajadusel võetakse proovid. Kahe tsooni peale kokku, mis lisaks Viru-Nigula vallale hõlmab ka Haljala ja Rakvere valda, on ametkonna andmetel kokku 20 lindudega seotud majapidamist.

Vainula selgitas, et ametkonnale on teada need majapidamised, mis on oma sulelised registreerinud põllumjandusloomade regisris. Juhtivspetsialist viitas tõigale, et koroonaviiruse esimese laine ajal mullu kevadel võtsid paljud endale näiteks kanad, kuid registris ei registreerinud. "Ka ühe kana peavad panema," toonitas Vainula. Tema sõnul saab ametkond ohust teavitada vaid neid linnupidajaid, kes on oma sulelise registrisse kandnud. "See on linnupidaja enda ohutuse tagamiseks," lisas Vainula ja kiitis OÜ Telo Talu pererahva käitumist, kes teavitas oma murest kolmapäeval loomaarsti, kes omakorda andis info edasi põllumajandus- ja toiduametile. Kiire teavitus andiski võimaluse raske haiguse kiireks avastamiseks. "Müts maha selle linnupidaja ees," sõnas Vainula.

Lääne-Virumaal teatati ametkonnale pühapäeval veel hädas olnud luigest, kuid sel linnul olid proovid negatiivsed. Rohkem teateid kahtlastest või surnud lindudest pole ametkond Vainula sõnul maakonnast saanud.

Pikaajalise päästeteenistuse ja kriisiohjamiskogemusega Rakvere vallavanem Maido Nõlvak ütles, et omavalitsuse andmetel suuri linnukasvatajaid vallas ei ole. Teate ohtlikust linnugripist pandi üles valla kodulehele. Et praegu on oluline ka ühe sulelise registreerimine põllumajandusloomade registris, siis Nõlvaku sõnul pannakse ka see teave valla kodulehele. Lisaks veel kaasatakse info levitamisel kogukondade liidreid.

Haljala vallavanem Ivar Lilleberg tunnistas, et kuulis linnugripi jõudmisest Lääne-Virumaale ja Haljala valla ohutsooni jäämist maakonnalehelt. Vallajuhi andmetel neil suuri linnupidajaid ei ole, vaid majapidamistest võib olla näiteks kuni kümmekond kana. Vallavõimud püüavad neid ohust teavitada. "Kõige suurem roll on linnuomanikul endal," sõnas Lilleberg. "Et omanik saaks aru, kui tõsine see teemaon," lisas ta.

Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum oli linnugripi tallu jõudmisest teadlik. Teave pandi ka valla kodulehele. Vallbaumi sõnul on omavalitsus ühenduses põllumajandus- ja toiduametiga, kel on andmed vallas asuvatest linnukasvatajatest. "Vald sellega otseselt ei tegele," sõnas Vallbaum.

Maakonnas on üks suuremaid kanakasvatajaid OÜ Äntu Mõis. Kui veel nädal tagasi oli linnugripp Eestist saja kilomeetri kaugusel, rääkis äriühingu tegevjuht Diivi Põdersoo, et kevaditi tulenes linnugripi teema lindude rändest. Tänavu aga on ohtlik haigus teadmata põhjustel liikvel juba talvel. "See on kummastav," sõnas ta.

Sigade Aafrika katku puhangu ajal veterinaar- ja toiduametis töötanud Põdersoo rääkis, et linnugripp levib seakatkust tunduvalt kiiremini, sest liigub õhus. Seakatkuga võitlemisel aga saadi suure kogemuse võrra rikkamaks.

"2017. aastal läks linnugripp meist imekombel mööda," nentis Põdersoo, teadmata, et järgmisel päeval jõuab ohtlik haigus Eestisse - Tallinnast Kopli poolsaarelt leitud kühmnokkluigel tuvastati eriti ohtlik lindude gripi viiruse tüvi H5N8.

Küsimusele väikelinnukasvatajate kohta vastas Põdersoo: "Ma tean, et suured kasvatajad tahavad näidata väikeste peale." Kanakasvatajatele bioohutust õpetava Põdersoo sõnul hoolivad ka väiksemad linnukasvatajad oma sulelistest, on teadlikud bioohutusnõuetest ja järgivad neid.

Põdersoo rääkis, et Äntu linnukasvanduses on palju tehtud selleks, et bioohutuse taset kõrgel hoida. Ta tõi näiteks, et töötajad vahetavad tööle tulles riided ja jalatsid, kõikide lindlate juures on desomatid. Linnukindlaks on tehtud söödahoidla, et ei tuvid ega rändlinnud sinna ei pääseks. Samuti ei lubata linnukasvanduse maaalale võõraid. Töötajatele aga on soovitatud töövälisel ajal ise linnukasvatusega mitte tegelda.

Põdersoo hinnangul ei pea hoolsad olema mitte ainult linnukasvatajad, vaid kõik kodanikud, näiteks tuleks hukkunud lindu või linde nähes leiust veterinaarile teatada.

Põllumajandus- ja toiduamet andis täna teada, et Viru-Nigulas vallas on talule, kust leiti linnugripp, pandud kitsendused. Lindlast ei tohi linde välja viia ega sisse tuua, samuti on taudipunkti likvideerimiseni piiratud inimeste ja transpordi liikumine.

 Ametkonna kinnitusel viiruse tüvi H5N8 inimestele ohtu ei kujuta, kuid tekitab majanduslikku kahju. "Taudi tõttu hukatakse kõik talus peetavad linnud, sest haigusele puudub ravi," selgitas põllumajandus- ja toiduameti peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel. Seejärel korraldab ametkond linnupidamise ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid lindudega taasasustada. Hukatud lindude eest on võimalik taotleda kompensatsiooni.

"Linnupidajatel, kes asuvad Haljala, Viru-Nigula ja Rakvere vallas, palume linnud hoida kinnistes ruumides ning vältida kokkupuudet vee- ja metslindude või kõrvaliste isikutega," jätkas Sammel. "Juhul kui märkate lindudel haigustunnuseid , tuleb sellest koheselt teavitada oma veterinaararsti."

Kümne kilomeetri raadiuses Telo Talust kehtestatakse piirangud, mis puudutavad lindude arvestuse pidamist, väljaspidamise keeldu, lindude liikumist farmist välja ja nii edasi. Iga farmi hindab järelevalveametnik eraldi. Kõiki linnupidajaid, kes jäävad antud piirangutsooni teavitatakse personaalselt ja antakse konkreetsed käitumisjuhised. Üle Eesti tuleks kodulinde hoida siseruumides.

Linnugripi peamised sümptomid:

-    harja, lokutite ja näopiirkonna turse

-    isutus, uimasus kõhulahtisus

-    linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks

-    munatoodangu järsk langus

Selleks, et kaitsta oma kodulinde:

-    hoia linde siseruumis ning väldi igasugust kokkupuudet metslindudega

-    ära lase kõrvalisi isikuid oma lindude juurde

-    enne lindude juurde minemist ja nende toitmist, pese käed ning vaheta riided ja jalanõud

-    juhul kui märkad ebatavalist suremust, siis teavita sellest veterinaararsti

-    välisriigist tohib linde ja haudemune tuua vaid veterinaarsertifikaadi alusel

Mida teha kui leiate surnud linnu:

-    Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis tuleb sellest teavitada helistades infotelefonil [phone]. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sest sellega võib viiruse levikut suurendada. Vajadusel võtab amet ka proovid.

Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka ning põhjustab lindude massilist haigestumist ja suremust. Haiguse puhkemisel kehtestatakse karantiin, haiged ja haiguskahtlased linnud hukatakse ja hävitatakse. Seetõttu on eriti oluline, et kõik linnupidajad, kaasa arvatud hobilinnupidajad, järgivad bioohutusmeetmeid enda lindude kaitseks.

Operatiivset infot linnugripiga seonduva kohta leiab ameti veebilehelt https://pta.agri.ee/ ja ameti Facebook kontolt.

Maaeluminister lindude gripi leiust: on oluline, et viirus edasi ei leviks

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tekitab leid muret, aga põllumajandus- ja toiduamet tegeleb aktiivselt taudikolde likvideerimisega ning olukord on kontrolli all. "On oluline, et viirus edasi ei leviks, mistõttu lisaks kolde likvideerimisele kaardistatakse ka ümberkaudsed linnupidajad, et teavitada neid leiust ning lindude pidamisega seotud piirangutest," ütles minister.

Linnukasvatajate esindajaid oodatakse uue nädala alguses kohtumisele. "Korraldame esmaspäeval veebikoosoleku linnukasvatussektori esindajatega, et anda ülevaade linnugripiga seonduvast," lisas Kruuse.