Galerii ⟩ Tapal tähistati maslenitsat esimest korda väljas

Tapa valla kultuurispetsialist Indrek Jurtšenko rääkis, et koroonaohu tõttu otsustati tähistada maslenitsat kaks nädalat õigest ajast varem. "Praegu saab veel midagi teha," selgitas ta.

Kui varem on seda idaslaavi rahvaste püha tähistatud ruumis ehk täpsemalt öeldes kultuurikojas, siis seekord on üritused ainult väljas. Ooperilaulja taustaga kultuurispetsialist lisas, et tegelikult tähistataksegi seda püha väljas. Ja kui inimestele meeldib, siis talitatakse ka tuleval aastal nii.

Tänavu on maslenitsa Jurtšenko sõnul eelmiste pidustustega võrreldes teisiti veel selle poolest, et kui varem kuulus Tapal asja juurde kontsert, jäeti see nüüd ära ja asendati jäähokiga. "Kontsert tuleb sügisel," lubas valla kultuurispetsialist.

Välistest tegevustest rääkides nimetas Jurtšenko traditsioonilist nuku põletamist. Nukk sümboliseerib halba, mille põletamisega siis see hävitatakse ning palutakse üksteiselt andestust.

Lastele olid mõeldud mängud, mis kõik seotud lumepalliga. Sellega sai näiteks märki visata. Söögi- ja joogipoolisest nimetas Jurtšenko hernesuppi ja teed. Seda said soovijad tasuta. Müügil olid pliinid ehk Vene köögile iseloomulikud pärmiga valmistatud pannkoogid.

Harri ja Olga, keskealine paar, rääkisid, et on käinud maslenitsat tähistamas juba paarkümmend aastat. Olga sõnul on omal kohal ka andeks palumine. Küsimusele, kas tuleb paljude asjade eest andeks paluda, vastas Harri: "Pane nii ja naa."

Algkoolis käivad Julia, Sofia ja Mihhail kinnitasid, et käivad maslenitsal igal aastal koos perega. Mihhaili sõnul köidab teda pidustustel nuku põletamine. "Huvitav vaadata," sõnas ta. Küsimusele, kas pärast nuku põletamist üksteiselt ka andeks palutakse, vastasid lapsed, et nemad pole kellelegi midagi halba teinud ja neilegi pole tehtud.

Võinädal, Võru murdes maslenitsa või maaselits, on idaslaavi rahvastel enne ülestõusmispühi tähistatav ja nädal aega kestev püha. Sellele järgneb 40-päevane paast.