Piirangute ajal võiks Eesti sünnipäeva tähistada hoopis esivanemate kombel

Hiite Maja sihtasutuse juhataja Ahto Kaasik viis pidulised juba mullu pühapaika riigi sünnipäeva tähistama.  FOTO: Arved Breidaks

Sihtasutus Hiite Maja kutsub kõiki tähistama Eesti vabariigi aastapäeva esivanemate pühapaikades, kus saab piirangutest hoolimata ammutada juurtest jõudu. Eesti loodus ja hiied on kõigile avatud ning muudavad tähtsa päeva eriti pidulikuks.

Hiite Maja väärtustab esiisade kombeid ja maausku ning soovitab hiide minejatel võtta kaasa sinimustvalge lipp, maitsev suupistekorv, kuum jook. Hiies võtavad külalisi vastu hiiepuud, linnud, pühad kivid, allikad, jõed-järved, esivanemate hinged ja maajumalad, neid kätlevad ja kallistavad Maaema ja Taevaisa. Koos saab soovida ja loitsida kodumaale ja oma rahvale häid soove, laulda laule ning hõisata kodumaa õnneks.

​Ilusa tava uuendamine muudab pidupäeva eriliselt meeldejäävaks ning annab riigile ja selle sünnipäevale põlise sisu ja väe.

Eestis on kaardile kantud enam kui 1200 püha metsa, puu, kivi, jõe, järve jms asukoht ning oma lähima loodusliku pühapaiga leiab igaüks virtuaalselt pühapaikade kaardilt. 

Enne teist maailmasõda oli tavaks tähistada sinimustvalgete, samuti seltside ja Kaitseliidu malevate lippude all rahvuslikke tähtpäevi looduslikes pühapaikades. Toonastest ajalehtedest võib lugeda, kuidas tähtpäevadel kogunesid tuhanded inimesed lippude all hiitesse tuld tegema, kõnesid pidama, laulma ja tantsima.

Selliseid pühi peeti Virumaal Tammiku ja Ebavere hiies, Tartumaal Ervu Tulimäel, Terikeste Mäesuitsu hiies ja mujalgi. 

Nõukogude kord keelustas meie rahvuslipu ja kustutas paljude eestlaste hiiemälu. Nüüdseks on Eesti vabariik oma sümbolid, institutsioonid ja paljud traditsioonid taastanud, kuid hiiepühade tava alles ootab uut tulemist.

Tagasi üles
Back