Juhtkiri: aasta ebanormaalsust

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Õhtune aeg ühes kohalikus kaubanduskeskuses. Argine uimamine riiulite vahel, inimestel maskid ees. Ja asi, mis sellisel hetkel õõvastab, on see, et selles pole midagi õõvastavat – olukord on tavaline, täiesti tavaline. Vähem kui aasta tagasi oleks selline pilt tundunud sama jube kui Hitchcocki “Lindudes” lindude vahel jalutamine. Aga ei, nii ongi praegu, kõik on õige.

Mullu 26. veebruari õhtul kinnitati esimene koroonaviiruse juhtum Eestis. Kauge ja võõras tõbi oli ületanud Maarjamaa piiri Riiast saabunud reisibussiga. Siis tundus üks koroonahaige meile liiga palju, praegu aga vaatame otsa iga päev rekordeid löövale nakatumiste arvule.

Koroona on uue tulekuga väljunud Eestis kontrolli alt. Küsime sisimas iga päev endalt, miks piirangud, mida on püütud hoida mõistlikkuse piires, ei anna oodatud tulemusi, ehkki töötame kodus, minimeerime kontakte ja kanname maske poes ning vähestel (kultuuri)üritustel, mida oleme väisanud.