Repliik: keeled suust!

Aivar Ojaperv. Foto: Vladislav Musakko

Eile olin tunnistajaks seigale, kuidas umbkeelne vene vanamees ei suutnud noorele eestlannast müüjale selgeks teha, et soovib osta nelja moosipirukat.

Muulaste keeleoskus tuleb aeg-ajalt ikka jutuks ja nad ise põhjendavad oma umbkeelsust asjaoluga, et neile ei saagi eesti keel külge hakata, kuna nad elavad ka siin Eestis venekeelses keskkonnas. Hakkasin mõtlema, kas ikka on ainult keskkond süüdi. Kas mulle hakkavad võõrad keeled külge, vähemalt elementaarsel tasemel? Inglise keelt ma koolis ei õppinud, aga tänu filmidele ja televisioonile ning mõnele välismaareisile olen kindel, et neli moosipirukat suudaksin osta ka Londonis. Saksa keelt ei õppinud ma samuti, sest olin laisk ja õpetaja oli leebe. Aga Berliinis sain ma oma kannu õlut ja prae kätte ning oskasin ka teed küsida.

Läti ja paari lätlasest tuttavaga puutun kokku umbes neli korda aastas. Kiirest lätikeelsest jutust saan aru nii palju, et see ei ole leedu keel, aga kui natuke kirjapilti ja tausta uurin, siis saan aru küll, kas tegemist on kaupluse, sauna või bussijaamaga.