Haljalas tehakse taanlastele gurmeeõlut

Eelmisel suvel alustas Viru Õlu Haljalas taanlaste jaoks eriõllede tootmist, firma juhatuse esimehe Ott Lichti sõnul paigaldati selleks ka uus tootmisliin. Foto: Arvet Mägi

Eelmisel suvel alustas Viru Õlu Haljalas taanlaste jaoks eriõllede tootmist, firma juhatuse esimehe Ott Lichti sõnul paigaldati selleks ka uus tootmisliin.

Aktsiaseltsi Viru Õlu juhatuse esimees Ott Licht rääkis, et õlletehase omanikfirma Harboe otsustas sulgeda oma eriõllesid tootva tehase Taanis Roskildes ja kuna Viru Õlu omas toiduohutuse ISO-sertifikaati, leidsid taanlased, et Roskilde tootmise võiks Haljalasse tuua.

Eelmise aasta esimene pool kulges Haljalas ehitustööde tähe all, esimene partii uut toodangut, mis praegu läheb sajaprotsendiliselt ekspordiks Taani, saadi villitud enne jaanipäeva.

“Kümmekond uut toodet tähendas meie jaoks sama palju uusi väljakutseid,” ütles Ott Licht, kinnitades, et taanlased on tulemusega väga rahul. “Meie toodetuna pidavat õlled olema oluliselt paremad kui Roskildes tehtud, aga meie vee kvaliteet on ka õllekeeduks palju sobivam,” lausus õlletehase juht.

Uute õllede tootmist käis käivitamas ameeriklasest õllemeister, kes ka proovikeedud tegi.

“Meie jaoks on tõsine tunnustus, et sellises suures õlleriigis nagu Taani meid usaldatakse,” ütles Ott Licht.

GB ehk Gourmet Bryggeriet kaubamärgi all toodetavad uued õlled on ale- või stout-tüüpi ehk pinnakäärituse meetodil valminud õlled. “Eestis sellist tüüpi õllesid pidevalt ei toodeta, maailmas on need aga väga populaarsed ja nõutud,” märkis Licht.



Viru Õlle turundusjuht Piret Sauter ütles, et kõik kümme uut toodet on teistsugused, kui eestlased seni harjunud on. “Meie jaoks oli kõik väga huvitav, sest oli palju õppimist,” sõnas Sauter.

GB õlledele on omane erinevate maitselisandite kasutamine – ingver, kohv, šokolaad. “Aga need on pigem selleks, et mingit kerget nüanssi anda, ja kindlasti on lisatud ained pigem maitse täiendajad kui varjutajad,” lausus Piret Sauter, lisades, et omanäoline on seegi, et mõne õlle puhul kasutatakse kolme sorti linnast, kahte sorti humalat või kahte sorti pärmi.

Kui seni on kogu GB toodang viidud Taani, siis sel aastal tahab Viru Õlu jõuda uute õlledega mujalegi. “Otsime ekspordijuhti ja tahame uusi turge leida,” sõnas Ott Licht, lisades, et Viru Õlu on madalat profiili hoidnud, sest päris hästi ei oldud ka ise kindlad, milleks suutelised ollakse.

“Venemaalt on meie toodangu vastu päris suurt huvi tuntud, aga seni oleme ise tagasi hoidnud,” tõi Licht näite.

Eestis ei ole GB õlled veel poelettidele jõudnud. “Mõtteid on olnud, aga ei ole selge, kuidas ja mis nime all,” ütles Piret Sauter.

Ott Lichti sõnul ei olegi Eesti tarbijad Viru Õlle jaoks GB õllede puhul prioriteediks. “Eestis on tarbijaskond väike, välisturult saab ka paremat hinda,” põhjendas ta.

Ja eestlane on väga ühes maitses kinni – õlletüüpe on 70, meil müüdava lager’i kõrval on veel 69,” märkis ta.

Kõiki GB õllesid ei saakski Eestis müüa, sest kangeim, Barley Brew, sisaldab koguni 10,5% alkoholi ja veel kaks on enam kui seitsmeprotsendilise alkoholisisaldusega.

Ott Licht lubas, et Haljalas ei jääda mullustele loorberitele puhkama ja uusi suuri investeeringuid on tulemas ka tänavu. “Aga lähemalt ei tahaks sellest veel rääkida,” sõnas ta konkurentsile viidates.



Ott Lichtil on mõte muuta Haljala õllekülaks, sest õlletehas on praktiliselt aleviku keskel.

“Külaelu tahaks aktiviseerimist ja meie saaksime sellesse oma panuse anda,” mõtiskles õllefirma juht.

Lichti arvates võiksid Haljalas toimuda õllefestivalid, tehas võiks abistada õllemuuseumi rajamisel ja ka näiteks aeg-ajalt tehases ekskursioone korraldada. “Oleme erinevate huvigruppidega rääkinud, aga mõte vajab veel pisut küpsemist,” sõnas Licht.