Valdo Einmann tuli Virumaa Teatajasse tööle kas 1965. või 1966. aastal, ise ta täpselt enam ei mäletagi, ja jäi pensionile 2004. aastal. Kui keegi nüüd leiab, et arvepidamine ei klapi – 37 aastat ajakirjanikuametis – siis on õigus temalgi. "Olin umbes kaks aastat ajalehest ära," selgitas tänane sünnipäevalaps. "Ma tahtsin teada, kas saan mõne muu ametiga ka hakkama ja läksin tööle teerullijuhiks."
Kes aga lendama loodud, sel kaua kõndida ei lasta. "Toonane peatoimetaja Jüri Peinar tuli tänaval vastu, võttis nööbist kinni, ja ütles, et olen nüüd hulkunud küll, aeg on tagasi tulla," jätkas Valdo. "Reede õhtul pesin oma teerulli ära ja esmaspäeva hommikul kell 8 olin juba toimetuses laua taga. Kolleeg Leida vaatas ukse vahelt sisse, põrnitses mind pikalt, ja pani sõnagi lausumata ukse uuesti kinni," lisas ta naerdes.
Selle kella kaheksaga hommikul on Valdol oma teema. Ta on Jüri Peinarilt naljaga pooleks pragadagi saanud, sest Valdol oli komme kell 7.59 võtta telefonitoru, et tööle hakata ja oma allikatelt uut infot ammutada. "Lase ometi inimestel tööle jõuda ja oma laud üles leida. Inimesed tahavad ikka kõigepealt oma tööga tegeleda, võib-olla tassikese kohvi juua, mitte sinu küsimustele vastata," kutsus toonane peatoimetaja Valdot korrale.
"Ma olen hommikune inimene jah," tunnistas Valdo. "Kõige mõnusam asi maailmas on hommikul kell 4 kalale minna. Ja vanuse lisandudes see hommikuse une puudus aina süveneb. Aga selle eest kukun õhtul varakult ära."